Analüütik: Kreeka finantsseis on läinud ainult hullemaks

Video
11.04.2016 11:03
Rubriik: Välismaa

SEB analüütiku Peeter Koppeli sõnul ei ole Kreeka suutnud täita ühtegi reformi ega majandust turgutanud, kõik majandusnäitajad on hoopis halvenenud. Aastaga on riik suutnud jalgel püsida vaid tänu Euroopa Liidu abipaketile.

Koppeli sõnul näitab asjade halvenemist see, et veerand Kreeka tööjõulisest elanikkonnast on töötu, riigi võlakoorem kasvab ja sisemajanduse kogutoodang väheneb.

"Kõik, mis on saanud halvemaks minna, on ka läinud. /---/ Kui elada nii kaua valesti, siis ükskõik, kuidas seda lahendada üritada, ei pruugi see toimida," ütles Koppel.

Koppeli sõnul põhjendatakse Kreeka seisu halvenemist enamasti sellega, et kasinusmeetmed ei ole tööle hakanud. "Need ei ole tõepoolest toiminud, kui räägime nii raskes olukorras olevast riigist," lausus Koppel. Kasinusmeetmete vastased kreeklased kasutavad aga olukorda ära selleks, et taas rõhutada: meetmete asemel tuleks ajada teistsugust poliitikat.

"Teistsugune elustiil tähendab, et võlakoormust tahetaks vähendada ja keegi peab kreeklaste elustiilile peale maksma hakkama," sõnas Koppel.

EL-i nõutud muutusi pole tehtud

Analüütiku sõnul ei ole Kreeka teinud ära reforme, mida euroliit abipaketi andmisel nõudis. Riik on olukorda hoopis hullemaks teinud, näiteks tõsteti ettevõtlusmakse, mis tähendab, et see valdkonda, mis majandust parandada võiks, on nüüd veel rohkem piiratud.

"Kreeka suuremad ettevõtted sügavad kukalt ja mõtlevad: noh, viimane lahkuja kustutab siis tule," lausus Koppel.

Sarnaselt ei ole ka ekspordinumbrid kasvanud. Saab vaid öelda, et tööjõud on odavnenud ja seeläbi on märgata ka Kreeka poole vaatavaid ettevõtteid, kes seda ära kasutada tahaks. Edu ei ole siiski kuskilt näha, sest ettevõtluskeskkond on ebastabiilne ja Koppeli sõnul ka ettevõtjavaenulik.

EL hoiab Kreekat vee peal

"See, et kreeklased saavad enam-vähem tavapärast elu elada, tuleneb sellest, et Euroopa Liit on sinna vedanud suhteliselt jämeda helesinise toru, kust antakse raha juurde," kommenteeris Koppel.

See näitab Koppeli sõnul esimest varjatud märki EL-i fiskaalunioonist ehk sellest, kuidas kõrgema tootlikkusega majandused peavad ülal madalama tootlikkusega majandusi.

Põgenikekriisi valguses ei pääse aga Kreeka majandusseis uudistekünnisest üle.

Toimetas
Greete Palmiste

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Doksari Kirstie oma jõulumaa 2, 1/3: Šveits, Saas-Fee (Kirstie's Handmade Christmas, Inglise 2015)
Täna 14:45

Jõulude eel aitab alati pidumeeleolus Kirstie Allsopp taas koguperepühadeks valmistujatel uut inspiratsiooni leida ja ka omavahel loovuses võistelda. Kolmeosalises sarjas külastame esmalt Šveitsi käsitöömeistreid ja samuti vaatame, kuidas kodustel võistkondadel valmivad kõige omanäolisemad jõulupuukaunistused, advendikalendrid ning küpsetised.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus