Brüsseli eesti lapsevanemad boikoteerivad uut eestikeelset kooli
Brüsselis töötavatel eestlastel on sellest sügisest esimest korda võimalik saata lapsed eestikeelsesse algkooli, kuid paljud eelistavad siiski võõrkeelset Euroopa kooli.
Brüsseli Woluwe piirkonnas asuvas suures, kahe ja poole tuhande õpilasega koolimajas õpib ühtekokku 155 last, kelle emakeel on eesti keel. Noored eestlased on ära jagatud kooli inglis- ja prantsuskeelse sektsiooni vahel. Võimalus koolitöid emakeeles teha piirdub 45 minutiga päevas, samas eesti keele õppekava läbitakse täismahus.
"Mida ma märkan siinsetel noortel, neil puudub eestikeelne släng. Noored räägivad päris puhast ja kaunist eesti keelt, aga see on tõesti puhas ja kaunis, puudub värvilisus," kirjeldas Woluwe Euroopa kooli eesti keele õpetaja Edward Kess. "Tegeleda tuleb eriti terminoloogiaga - keemia, füüsika jne. Kui need tekstides ette tulevad, ei pruugita mõistele saada taha tähendust, näiteks maardla - tavaline geograafiline termin, aga peame selgitama, mida tähendab maardla või kaheksandiknoot," piltlikustas Kess.
Teisel pool Brüsselit valmistub viis väikest eestlast oma esimeseks keemiakatseks. Kui kõik läheb plaanipäraselt, on ka matemaatika ja füüsika nende jaoks edaspidi eesti keeles. Septembris avati Brüsseli Laekeni linnaosas, värskelt renoveeritud koolikompleksis eestikeelne sektsioon, mille esimesed ja hetkel ainsad viis õpilast käivad alles lasteaias.
"Loodame, et sektsioon kasvab. Meil on juba jaanuaris oodata kaht uut õpilast ja kui Eesti võtab üle eesistumise, peaks rohkem saabuma," selgitas Laekeni Euroopa Kooli noorema astme direktor Markko Mattus.
Paraku on kümned Brüsseli eestlased lubanud, et nad oma lapsi uude Laekeni kooli ei saada, olgu seal pealegi õpe eesti keeles. Suurem osa eestlastest elab nimelt Woluwe kooli naabruses. Kui hommikusel tipptunnil sealtkandist koolibussiga startida, kestab sõit Laekeni kooli kuni tund aega.
"Siin on käinud ametnike lapsed juba alates liitumisest, esimene ring lõpetas eelmisel aastal siin Woluwes. Kogu kinnisvara ja elamised on sätitud ümber kooli. Kui arvestada, et lastel huvikoolid, sõbrad kõik on kodu ümber, siis oleks loogiline, et kool tuleks siiasamma kanti," leidis lapsevanem Rahel Pütsep.
Ka teine lapsevanem Liina Sumberg leidis, et uue kooli asukoht on nii ebasoodne, et eestikeelse sektsiooniga pole sellisel kujul midagi pihta hakata.
Kui jutud eestikeelse koolisektsiooni loomisest kolme aasta eest liikvele läksid, korraldasid lapsevanemad põhjaliku küsitluse. Selgus, et üle 80 protsendi vanematest tahab tingimata jätkata laste koolitamist Woluwes. Tulemused saadeti koos petitsiooniga haridusministeeriumile, kes sektsiooni loomist Eesti poolt korraldas.
Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna nõunik Katre Mehine kinnitab, et ka nende jaoks oli Woluwesse jäämine esimene eelistus ning kaaluti ka sinna eesti sektsiooni loomist, kuid sellest plaanist tuli loobuda. "Woluwe kool on ülerahvastatud ja sinna lihtsalt ei ole võimalik uut keelesektsiooni luua," põhjendas Mehine.
Rahel Pütsep ja Liina Sumberg leiavad, et haridusministeerium ei võidelnud Brüsseli eestlaste huvide eest piisavalt. "Probleem on selles, et tunneme, et haridus- ja teadusministeeriumi poolt pole piisavalt seljatagust," võttis Sumberg mure kokku.
"Kui nii suur osa, ja tõsiselt, see ei ole lihtsalt sõnakõlks, vaid üle 80 protsendi ütleb, et nad ei taha siit ära minna ja nad ei lähe siit ära ja nad seda ka ei tee, siis see pettumus tekib," sekundeeris talle Pütsep.
Lisaks rahulolematusele uue kooli asukohaga, tekitab kõhklusi ja küsimusi, kui kauaks eestikeelne õpe uues koolis tagatakse.
"Eestikeelne üldharidus katab kogu õppe Euroopa koolis," väitis Mehine.
Pärast aga kirjutas Mehine uue päringu peale, et täna on veel vara rääkida sellest, millal ja missugustel tingimustel sektsioon vanemas koolistmes avatakse.
See tähendab, et eestikeelne õpe piirdub esialgu lasteaiast kuuenda klassini ja vanemas kooliastmes hakkavad lapsed õppima inglise, prantsuse või saksa keeles. Skeptikud ütlevad, et kui viie aastaga ei saada seal ettenähtud miinimumi ehk 75 last kokku, ähvardab eestikeelset sektsiooni sulgemine.
"Isegi eesistumine, kus tuleb kaks korda rohkem inimesi siia, ei anna õiget laste arvu kokku, mis oleks sektsiooni loomise aluseks," väitis lapsevanem Pütsep.
"Viimase 13 aasta jooksul on eesti õpilaste arv aasta-aastalt ainult kasvanud, seega kindlasti on sektsiooni loomine õige otsus," pareeris Mehine ministeeriumist.
Laekeni Euroopa Kooli noorema astme direktor Markko Mattus leiab, et õpilaste arvu ennustada ei oska keegi. "Me loodame, et tuleb piisavalt lapsi. Sest kui võtame arvud, mis on Woluwes, siis nende põhjal saab sektsiooni elusana hoida," hindas Mattus.
Need diplomaadid, kes alles Brüsselisse saabuvad, valida ei saa. Nende lapsed lähevad automaatselt Laekenisse ja vähemalt esialgu saavad nad arvestada väga personaalse lähenemisega.
Toimetaja: Merilin Pärli