Euroopa Kohus: internetiportaalide videotele peaks kehtima samad reeglid, mis televisioonile
Internetiportaalide videosid, mis ei täienda olemasolevat artiklit, vaid on eraldiseisvad, peaks käsitlema saadetena ja neile peaksid kehtima samad reeglid, mis televisioonile. Sellisele otsusele jõudis Euroopa Kohus, menetledes ühe Austria portaali sisu, kus sellised videod üleval olid.
Eesti audiovisuaalmeedia eksperdid leiavad, et tegu on märgilise otsusega, kuid päeva pealt kuskil midagi ei muutu, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Euroopa Kohus vaagis Austria veebiväljaande Tiroler Tageszeitung Online videosisu ning otsustas, et see on televisiooniga samastatav. Eelkõige seetõttu, et seal üleval olevad videod ei täienda juuresolevat artiklit, vaid on eraldiseisvad ehk neid peaks käsitlema saadetena.
See tähendab, et see portaal peaks alluma Euroopas kehtiva audiovisuaalmeedia teenuste direktiivile, mille eesmärgiks on kehtestada kõigile sarnast audiovisuaalset sisu pakkuvatele teenustepakkujatele võrdsed mängureeglid. Täna kehtivad televisioonile oluliselt rangemad reeglid, mis hõlmavad kasvõi näiteks reklaamide näitamist.
"Kehtiv direktiiv, mis jõustus 2010. aastal, ütleb, et ajalehe tüüpi väljaanded ei käi audiovisuaalmeedia teenuste alla, antud direktiivi alla, aga nüüd kohus ütles, et kui need ajalehe tüüpi meediainstitutsioonid ikkagi pakuvad sellist TV-laadset teenust, siis nad ikkagi peavad käima. Et on tekkinud esimene jõuline samm selles suunas, et sellist klassikalist trükiajakirjandust, uudisajakirjandust ja televisiooni käsitletakse ühes regulatiivses raamistikus," selgitas audiovisuaalvaldkonna ekspert, Tallinna ülikooli dotsent Indrek Ibrus.
Lähtuvalt Euroopa Liidu audiovisuaalmeedia teenuste direktiivist kehtib Eestis meediateenuste seadus. Järelevalvet selle täitmise üle teeb Tehnilise Järelevalve amet. Ameti side- ja meediateenuste osakonna nõunik Peeter Sookruus ütleb, et kuigi Euroopa Kohtu otsus on tõepoolest märgilise tähendusega, siis pigem annab see otsus liikmesriikidele suuniseid. Eestis kehtiva seaduse järgi peab teenusepakkuja eelkõige ise hindama, kas tema teenusel on televisiooni tunnused või mitte. Riik ei hakka Euroopa Kohtu otsusest lähtuvalt kedagi millekski sundima.
"See Euroopa kohtuotsus annab väga palju mõtteainet, et tuleb vaadata neid mitmeid tunnuseid kogumis, koosmõjus ja siis hinnata, et kas need on vastavuses sellega, mida direktiiv toob siin audiovisuaalse teenuse kohta või mitte," selgitas Tehnilise Järelevalve ameti side- ja meediateenuste osakonna nõunik Peeter Sookruus.
"Seda ei saa mõõta kampaania korras, et niimoodi ühe mõõdupuuga, case by case vaja käsitleda, sügav, põhjalik analüüs. Ma arvan, et see seisab kunagi ees, aga kindlasti on väga palju mõtteainet sellistele teenuseosutajatele, kellel audiovisuaalne sisu on küllalt oluline," lausus Sookruus.
Tegelikult on aga Euroopa Komisjon koos liikmesriikidega hakanud nagunii ette valmistama uut audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi. Indrek Ibrus ütleb, et Eesti valitsus on Euroopa Komisjonile selles osas edastanud ka oma seisukoha, et interneti ja televisiooni regulatsioone tulebki ühtlustada.
Toimetaja: Liis Velsker