Superteisipäev USA-s: Trumpi vastased ei saa veel lootust kaotada, sest kaalul on kogu partei tulevik
Ameerika Ühendriikides on kätte jõudnud nn superteisipäev ehk aeg, mil 12 osariigis toimuvad vabariiklaste ja demokraatide eelvalimised, mis võivad osutuda määravaks kogu edasisele valimisprotsessile.
Vabariiklaste eelvalimised leiavad aset 11 osariigis: Alabamas, Arkansases, Georgias, Massachusettsis, Oklahomas, Tennessees, Texases, Vermontis, Virginias, Alaskas ja Minnesotas, vahendasid The Washington Post, The Wall Street Journal, The Guardian jt.
Seni on eelvalimised toimunud neljas osariigis ja kolmes neist on võitnud kinnisvaramagnaat Donald Trump, Iowas aga Texase senaator Ted Cruz.
Vaikimisi erakonna peavoolu kandidaadiks kerkinud Florida senaator Marco Rubio aga on lubanud, et jätkab valimisvõitlust lõpuni, ning loodab oma esimese osariigi võidu saavutada hiljemalt 15. märtsil Floridas.
Endiselt pole loobunud ka Ohio osariigi kuberner John Kasich ning tuntud neurokirurg Ben Carson.
Cruz peab edasist kampaaniat arvestades kindlasti võitma oma koduosariigis Texases, Trumpile võib aga komistuskiviks saada üsnagi mõõdukate valijatega Massachusetts.
Arvamusküsitluste kohaselt juhib Trump hetkel kõigis osariikides välja arvatud Texases, kus on suurimad võimalused Cruzil.
Demokraadid hääletavad Alabamas, Arkansases, Georgias, Massachusettsis, Oklahomas, Tennessees, Texases, Vermontis, Virginias, Colorados ja Minnesotas, samuti Ameerika Samoal. Lisaks annavad oma hääle välisriikides elavad demokraatide valijad.
Pea kõigis osariikides edestab endine välisminister Hillary Clinton Vermonti senaatorit Bernie Sandersit, samas pole Sanders veel kaugeltki lüüa saanud ning vastasseis tõotab tulla edaspidigi pingeline. Neljas osariigis on Clinton võitnud Sandersit kolmes, Vermonti senaator saavutas võidu New Hampshire'is.
Äsja Lõuna-Carolinas võimsa tulemuse teinud Clintoni edumaa on eriti kõrge lõunaosariikides, kus demokraatide erakonnas on suur protsent mustanahalisi valijaid. Lõunaosariikide mustanahaliste valijate jaoks on Clintoni nimi juba ammu väga tuntud ja nemad näevad Clintonis kõige paremat järglast praegusele presidendile Barack Obamale.
Eelvalimiste eesmärgiks on delegaatide kogumine
Eelvalimistel on kandidaatide eesmärgiks võita endale osariikide delegaate ehk partei liikmeid, kes lubavad kandidaati toetada juulikuus toimuval parteikongressil, kui kinnitatakse lõplikult partei presidendikandidaat. Ehk mida rohkem võidetud osariike, seda rohkem ka delegaate. Superdelegaatideks aga kutsutakse partei mõjukaid poliitikuid, näiteks piirkondlikke juhte ja rahvasaadikuid.
Superteisipäeval läheb vabariiklaste seas jagamisele ligi 600 delegaati. Selleks, et saada partei ametlikuks kandidaadiks, on vaja 1237 delegaadi toetust. Trumpil on enne superteisipäeva 82 delegaati, Cruzil 17 ja Rubiol 16.
Demokraatide puhul on täna võimalik saada 865 delegaati, võiduks on vaja 2383 delegaati. Clintonil on enne tänast 546, Sandersil 87 delegaati.
Lisaks osariigi võitjale saavad mõnes osariigis delegaate ka tugevale teisele ja kolmandale kohale jõudnud kandidaadid. Protsess, kuidas delegaate täpsemalt jagatakse, on nii kahes erakonnas kui ka igas osariigis mõnevõrra erinev. Samuti on erinevatel delegaatidel erinev vabadus otsustada, kelle poolt ikkagi parteikongressil hääletada. (Detailsema ülevaate saab näiteks SIIT ja SIIT.)
Vabariiklaste parteikongress toimub 18. - 21. juulini, demokraatide oma 25. - 28. juulini. Presidendivalimised leiavad aset käesoleva aasta 8. novembril.
Superteisipäev mõeldi välja 1988. aastal, et võidelda nn Iowa sündroomiga.
Iowa osariigis toimuvad eelvalimised kõige esimesena ning seetõttu on kandidaadid keskendunud seal võidu saavutamisele ebaproportsionaalselt palju. Iowa osariigis elab 3 miljonit inimest ning tegu pole ka muudest asjaoludest lähtudes USA keskmist valijat portreteeriva piirkonnaga.
Mitmeid osariike hõlmava superteisipäeva mõte ongi panna kandidaadid olukorda, mis peegeldaks kõige paremini üleriigilist kampaaniat ja mis jätaks edasisse konkurentsi vaid tõsiseltvõetavad kandidaadid. Näiteks 2012. aasta vabariiklaste eelvalimiste superteisipäevaga tehti juba selgeks, et partei presidendikandidaadiks saab Mitt Romney ning hilisema parteikongressi näol oli tegu vaid vormistamisega.
Rubio lubab lõpuni võidelda
Trumpi edu on teinud ärevaks Vabariikliku Partei juhtkonna ning halb stsenaarium võib tekkida nii Trumpi ametlikuks kandidaadiks saamisel kui ka siis, kui ta selleks ikkagi ei saa.
Trumpi teravad ja sageli solvavad väljaütlemised on juba pikemat aega partei juhtidele peavalu valmistanud, kuid samas pole erakonnas veel suudetud talle tugevat vastaskandidaati leida. Reedel sai Trumpi kampaania hoopis hoogu juurde, kui oma toetusest teatas üsnagi ootamatult New Jersey kuberner ja endine presidendikandidaat Chris Christie, kes oli Trumpi varem teravalt kritiseerinud.
Mõjukas Nebraska senaator Ben Sasse teatas eile, et ei kavatse toetada Donald Trumpi kampaaniat ja et ta ei teeks seda isegi juhul, kui Trump peaks osutuma Vabariikliku Partei lõplikuks presidendikandidaadiks. Sarnasel seisukohal on hetkel tõenäoliselt ka paljud teised vabariiklaste juhtpoliitikud.
Üks võimalik kolmas kandidaat oleks näiteks New Yorgi endine linnapea ja miljardär Michael Bloomberg, kes on lubanud teha otsuse kandideerimise asjus märtsis. Bloomberg, kes on kuulunud nii demokraatide kui ka vabariiklaste hulka, on varem öelnud, et on valmis pakkuma USA valijatele mõõdukat alternatiivi, kui riigipea ametisse pürgijateks jäävad äärmuslikud kandidaadid nagu Trump ja Sanders.
Huvitava avalduse on teinud ka Trumpi peamiseks rivaaliks osutunud Rubio - nimelt väitis ta, et partei lõplikuks kandidaadiks võib ta saada ka siis, kui ta superteisipäeval ühtegi osariiki ei võida. Teoorias on selline variant vabariiklastest delegaatide jagamise süsteemi puhul isegi võimalik, kuid kõige olulisemaks eelduseks on see, et ülejäänud kandidaadid loobuksid ning Rubio jääks Trumpiga vastamisi.
Sisuliselt vihjatakse isegi sellele, et hoolimata edust osariikides võib erakond Trumpi parteikongressil ikkagi maha hääletada ehk mõned delegaadid, kes justkui peaksid hääletama Trumpi poolt, ikkagi ei tee seda. Samas sellise "mässu" puhul võib Trump omakorda teha teoks oma ammuse ähvarduse ja kandideerida ise kolmanda kandidaadina.
Analüütikud on seega seisukohal, et Vabariiklik Partei on praegu Trumpi pantvangiks ning värvika kandidaadi tegutsemine võib tuua kaasa olulise murdepunkti kogu USA parteipoliitikas. Rubio on aga kinnitanud, et kavatseb igal juhul juulini edasi võidelda, sest "muidu võtab esmaklassiline petis üle Reagani ja Lincolni erakonna".
Seega kokkuvõtteks - kui Trump pole juulikuiseks parteikongressiks kogunud 1237 delegaadi toetust, pole miski veel kindel ning parteikongressil leiab aset lõplik otsustamine, kusjuures delegaatidele antakse igati vaba valik oma esialgset eelistust muuta. Viimati oli selline olukord (brokered convention - Toim.) Vabariiklikus Parteis 1952. aastal.
Hillary Clinton aga tundub oma erakonnasiseses võidus juba nii kindel olevat, et oma viimastes avaldustes on ta rääkinud rohkem Trumpist kui oma praeguse hetke otsesest rivaalist Sandersist.
Ku Klux Klan ja New York Timesi salajane salvestus
Viimane skandaal, millega Trump meedia tähelepanu alla sattus, oli see, kuidas ta reageeris uudisele, et rassistliku organisatsiooni Ku Klux Klan endine juht David Duke tema suhtes positiivse avalduse tegi.
Duke oma raadiosaates otseselt Trumpile toetust ei avaldanud, kuid ta kutsus oma kuulajaid üles võtma vabatahtlikena osa Trumpi kampaaniast, sest "seal võib saada kokku sarnaselt mõtlevate inimestega".
Sellele järgnesid aga segased ja vastukäivad avaldused Trumpi poolt.
Reedel lükkas Trump pressikonverentsi ajal Duke'i toetuse tagasi, kuid juba pühapäeval ütles ta CNN-is, et tal pole Duke'i kohta piisavalt informatsiooni, et teda hukka mõista.
Esmaspäeva hommikul aga täpsustas Trump NBC-is, et lükkab Duke'i toetuse tagasi ning CNN-i ajakirjaniku küsimusest polevat ta lihtsalt katkise kõrvaklapi tõttu piisavalt aru saanud.
Kriitikute hinnangul aga näitasid segased sõnumid taas kord, et Trumpi edus mängib olulist rolli tema toetajate seas leviv rassism.
Teine värske uudis Trumpi kampaania teemal on aga väide, et ajalehe The New York Times toimetuses on stenogramm omavahelisest ehk off-the-record vestlusest Trumpiga, mille käigus andis kandidaat mõista, et tema immigratsiooni puudutavad radikaalsemad ettepanekud polevat päris tõsiselt mõeldud ning presidendiks saades oleks ta neis küsimustes tegelikult palju paindlikum.
Nii Cruz, Rubio kui ka kunagine vabariiklaste presidendikandidaat Mitt Romney nõudsid, et Trump lubaks väljaandel nimetatud vestluse täies mahus avalikustada.
New York Timesist öeldi, et off-the-record vestluse teemal kommentaare ei jagata.
Toimetaja: Laur Viirand