ERR Rootsis: 700 uut varjupaigataotlejat nädalas on praegu normaalne
Üheks peamiseks pingete põhjustajaks Euroopas on jätkuvalt põgenikekriis, mis on sundinud isegi Rootsit rakendama meetmeid enese kaitseks. Just sinna on ühe inimese kohta saabunud varjupaigataotlejaid kõige enam ning võimud leiavad, et sellist hulka abiotsijaid, kui saabus eelmisel aastal, riik enam vastu võtta ei saa.
Rootsi sai eelmisel aastal 160 000 asüülitaotlust. "Mõnikord võrdlen seda Suurbritanniaga. Kui Ühendkuningriik võtaks vastu 1,6% oma rahvaarvust, siis tähendaks see üht miljonit asüülitaotlejat aastas," nentis Rootsi justiits- ja migratsiooniminister Morgan Johansson ETV saatele "Välisilm" antud intervjuus.
"Kui nägime inimhulkasid tulemas oktoobris ja novembris, pidime tegema kolm järeldust," märkis minister.
Esiteks, et Rootsi saab selle kõigega hakkama, ehkki löödud on igasugused rekordid. "See on kaks korda nii palju, kui oli eelmine rekord 1992. aastal, mil 80 000 inimest tuli Balkanilt. See on kõige kõrgem arv Euroopas ja samuti kogu uuemal ajal. Kuid ikkagi, me tuleme sellega toime."
Teiseks, et Rootsi ei saa hakkama olukorraga, kus jätkuvalt saabub riiki 10 000 asüülitaotlejat nädalas. "Seega me pidime võtma tarvitusele meetmed, mis viiks selle arv alla. Mida me seetõttu pidime tegema oli dokumentidekontrolli kehtestamine Taani ja Rootsi vahel, samuti sisepiiridel Taani ja Rootsi ning Rootsi ja Saksamaa vahel. Mis nüüdseks on viinud olukorrani, kus meil on kontroll selle üle, mis toimub ja me saame sellega hakkama."
Ja kolmandaks, et Rootsit ei tohiks enam sellisesse olukorda panna. "Selle probleemiga oleks lihtne toime tulla, kui Euroopa seisaks sellega silmitsi kui liit. Üks miljon kontinendi peale, kus elab 500 miljonit inimest, see oleks sama, kui saarele, kus elab 500 inimest saabub kusagilt paadiga üks inimene ja ütleb, et seal on sõda, kas te saate mind aidata. Kuid praegu on kõige suurem koorem jagatud kolme riigi: Rootsi, Saksamaa ja Austria õlule. Ja kui teised maad ei taha võtta vastutust, mille kohta meil on näited, siis on see ülesanne liiga raske nende üksikute maade jaoks," rõhutas Johansson.
Paraku võib tulijate ridades olla ka ISIS-e mõttekaaslasi. Nii nagu on sõitnud Süüriasse ja Iraaki ISIS-e eest nimel võitlema sajad Rootsi kodanikud. Tänase päeva seisuga võivad nad tulla Süüriast ja Iraagist tagasi ja elada edasi oma "õige mehe elu", kuid see olukord on muutumas.
"See arv on 300, kes on läinud võitlema. Mõned neist on seal tapetud ega tule enam tagasi. Mõned on tulnud tagasi. Ja see on probleem, loomulikult. Nende kuritegude pärast, mis nad on sooritanud ja ka selle pärast, et tagasipöördunutena võivad nad olla siin üheks peamiseks julgeolekuriskiks. Me peame kuulutama sellise tegevuse kriminaalseks. Me peame muutma selleks oma seadusandlust. Pärast jõule tegime parlamen dile ettepaneku uue seaduse asjus, mis keelaks ja kriminaliseeriks sellised sõidud, kriminaliseeriks sellise tegevuse rahastamise, samuti terroristlike organisatsioonide rahastamise," selgitas minister.
Hiljuti käis pressist läbi teade, et Rootsi saadab 80 000 asüülitaotlejat kodumaale tagasi. Tegemist ei ole siiski mingi erakordse meetmega, kuna keskeltläbi pooled asüülitaotlejad on tagasi saadetud kogu aeg.
"Kui meile tuli möödunud aastal 160 000, siis ilmselt pool neist saavad õiguse jääda, kuid teine pool, ja kui see on arvuliselt pool, siis on see 80 000, saadetakse nende kodumaale tagasi," märkis Johansson.
Ka möödunud aastal saadeti tagasi tuhandeid inimesi. "10 000 inimest saadeti koju tagasi. 7000 vabatahtlikult, 3000 jõuga. Sest meil on ka selline meede olemas," lausus minister.
Kes on aga need, kellele ära öeldakse?
"Nendest, kes tulevad Süüriast, saavad 100 protsenti õiguse jääda. Kuid meil on ka palju inimesi, kes tulevad teistest riikidest. Balkanilt, samuti Iraagi mõnedest osadest. Kui sa tuled Bagdadist, ei või sa kindel olla, et saad õiguse jääda Rootsi, sest seda piirkonda loetakse ohutuks, nagu ka mõningaid piirkond Afganistanis," rääkis Johansson.
Vältimaks liiga suurt asüülitaotlejate saabumist on Rootsi karmistanud muidki tingimusi.
"Me oleme muutnud oma seadusandlust. Oleme langetanud need Euroopa Liidu miinimumstandarditeni, mis puudutab ajutisi elamislubasid. Oleme kitsendanud perede ühinemise võimalusi. Näiteks pead sa nüüd suutma majanduslikult ülal pidada perekonda, mille sa siia tood. On palju kitsendusi, mida varem ei olnud," tunnistas Johansson.
Täna saabub Rootsi umbes 700 asüülitaotlejat nädalas ja seda arvu peab minister normaalseks. "Aga kui see arv hakkab kasvama, siis peame mõtlema veel uutele meetmetele," sõnas Johansson lõpetuseks.
Toimetaja: Laur Viirand