Nõukogude lippu kandev Venemaa kosmoselaev langeb tagasi Maa suunas
Venemaa kaotas kosmoselaeva Progress üle kontrolli ning selle põkkumine Rahvusvahelise kosmosejaamaga jääb ära, teatas Vene kosmoselendude juhtimiskeskus. Praegu langeb mehitamata kosmosesõiduk tagasi Maa suunas.
Vene meedia teatel kaaluti ka võimalust Progressi enneaegseks tagasitoomiseks orbiidilt, mis päädiks kosmoselaeva ärapõlemisega atmosfääri ülemistest kihtides. Ühe allika sõnul võivad kosmoselaeva tükid langeda nii põhja- kui lõunapoolse 52. paralleeli vahele jäävasse mis tahes piirkonda Maal, vahendasid BBC, Lenta jt.
Kasahstanist Baikonuri kosmodroomilt teele saadetud Progress M-27M pidi rahvusvahelisse kosmosejaama toimetama 2,5 tonni kütust, hapnikku, toiduaineid, teadusaparatuuri ja saadetisi kosmonautidele.
Lisaks oli selle pardal ka Nõukogude Liidu lipp, mida sooviti Suure isamaasõja 70. aastapäevaks kosmosesse saata. Tegemist on koopiaga lipust, mille Nõukogude sõdurid heiskasid Berliinis riigipäevahoone katusele.
Venemaa valitsus hindab Progressi kaotamisest saadava kahju umbes 5 miljardile rublale ehk ligi 90 miljonile eurole.
Rahvusvahelises kosmosejaamas olevatel inimestel on piisavalt tagavarasid ning seetõttu ei kujuta ühe lennu ärajäämine nende jaoks niivõrd suurt probleemi.
Eksperdi sõnul on oht inimestele üsna väike
Euroopa Kosmoseagentuuri mehitatud kosmoselendude ja operatsioonide osakonna direktor Thomas Reiter ütles ajalehele The Guardian, et Progressi Maale kukkumine võib võtta aega kuni poolteist nädalat.
Kontrollitud allatoomise puhul suunatakse kosmoseaparaadi tükid, mis pole atmosfääris ära põlenud, Vaikse ookeani lõunaossa, kuid kuna antud juhul on Progressi üle kontroll kaotatud, võivad tükid hoopis muudes piirkondades alla sadada.
Direktori sõnul on oht inimestele siiski üsna väike - kaks kolmandikku Maa pindalast on kaetud veega ning vaid 3% pindalast on linnapiirkondade all.
Sellele vaatamata palus Reiter Saksamaal Darmstadtis asuval Euroopa kosmoseoperatsioonide keskusel Progressi asukohta jälgida. Juhul, kui kosmoselaevaga ei õnnestu kahepoolset sidet taastada, saaksid teadlased ennustada vahetult selle Maale langemise aega ja kohta.
Hetkel tiirleb 27 000 kilomeetrit tunnis liikuv laev umbes 260 kilomeetri kõrgusel. Tunduvalt madalamal kui rahvusvaheline kosmosejaam, misläbi ei kujuta see sellele ohtu. Samas ei välistanud Reiter, et lähinädalal tuleb korrigeerida madalal Maa orbiidil tiirlevate satelliitide trajektoore.
Ebaõnnestumisele vaatamata peetakse Progress-tüüpi kaubalaevu äärmiselt töökindlateks. Laevu on rahvusvahelise kosmosejaama varude täiendamiseks kasutatud 16 aastat - 60st varustusmissioonist oli seni läbi kukkunud vaid üks.
Toimetaja: Sven Randlaid, Laur Viirand, Jaan-Juhan Oidermaa