Johannes Tralla: Eesti jaoks on Türgi ja EL-i leppe märksõnad raha, piirivalvurid ja solidaarsus

Video
18.03.2016 21:25
Rubriik: Välismaa

ERR-i Brüsseli korrespondent Johannes Tralla ütles, et Eestil on Türgi ja Euroopa Liidu migratsioonileppes täita oma osa ja see puudutab raha andmist, ametnike Kreekasse saatmist ja solidaarsust.

Tralla rääkis "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et esimene faas leppest läheb käiku lähipäevil.

"Paralleelselt Türgi kõnelustega valmistati kuluaarides ette väga suurt Kreeka missioni, kus peaks osalema umbes 4000 politseinikku, piirivalvurit ja migratsioonitöötajat kõikjalt Euroopa Liidust. Asi on selles, et Kreekas viibib praegu ligi 40 000 põgenikku, kellest suur osa on endiselt registreerimata. Ainuüksi möödunud nädalal saabus Kreeka saartele umbes 8000 inimest," rääkis Tralla.

"Aga Türgi nõue on, et varem saabunud põgenikud tuleb selgelt eristada neist, kes saabuvad alates pühapäevast, mil hakkab kehtima tagaisaatmise lepe. Järgmiste päevade väljakutse on seega see, et saada sotti, kes on Kreeka saartel ja ilmselt proovitakse suur osa põgenikke sealt minema toimetada. See on esimene faas, mis selles leppes peaks käiku minema," lisas ta.

Leppe praktilise teostatavuse osas on tema sõnul palju küsitavusi ja seda on kritiseerinud ka inimõiguslased. Tralla viibis eelmisel nädalal ise Kreeka-Makedoonia piiril Idomeni pagulaslaagris ja küsis kümnekonnalt inimeselt, kas nad oleksid nõus Türki tagasi minema. Kõik vastasid eitavalt.

"Aga näib, et see on lihtsalt praeguse seisuga parim plaan rändevoogude piiramiseks ja sellele on pandud suured lootused. Põhiline lootus on see, et tagasisaatmise hirm vähendab juba ise oluliselt Kreekasse saabuvate paadipõgenike arvu. Näis kas see nii ka läheb," ütles Tralla.

Vastates küsimusele, mida tähendab migratsioonilepe Eesti jaoks, vastas Tralla: "Kõigepealt raha, piirivalvureid ja solidaarsust."

"Eesti kanda on ka oma osa 3 miljardist, mida Euroopa Liit on Türgile praegu lubanud. Teiseks lubas peaminister Taavi Rõivas, et saadame juba lähinädalal umbes 20 PPA töötajat Kreekasse appi põgenikke registreerima. Kolmandaks rõhutati mitmel korral, et viimaks peaks nüüd käivitama ka need liikmesriigid ümberpaigutamise, kes on seni olnud selles suhtes tõrksad. Nii et kui alates möödunud suvest on ümberpaigutatud alla 1000 põgeniku Kreekast ja Itaaliast, siis Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ütles, et teeb kõik endast oleneva, et tagada edaspidi vähemalt 6000 inimese ümberpaigutamine kuus. See on oluline selleks, et Kreeka ei muutuks suureks põgenikelaagriks ja Eestil on siin teha oma osa - umbes 500 põgenikku peaksime ka meie ümberpaigutama," rääkis Tralla.

Toimetas
Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Muusikadokk Soul Power, 2/4: Kuldsed aastad (Prantsuse/Saksa 2013)
Täna 22:35

On souli kuldaeg. Motowni toodang on vallutanud Ameerika ja jõuab Inglismaale. Mustanahaliste kodanikuõiguste liikumine lööb käed sõjavastase hipiliikumisega. Ees ootavad suured muutused.

täna klassikaraadios

foto
Ringhääling 90. Anekdoote ja tõsijutte Estonia teatrist
Eredaid helihetki arhiivist. Anekdoote ja tõestisündinud jutte Estonia teatrist räägivad estoonlased Alfred Mering, Paul Mägi, Eva Meil, Sophie Sooäär ja Eri Klas. Saate toimetas Edgar Selberg. Saade oli esmakordselt eetris 3. jaanuaril 1967.

R2 aastahiti hääletus