Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Sinn: Saksa kohtu otsus ESM-i osas pole ettearvatav
Saksa majandusteadlase Hans-Werner Sinni hinnangul ootab nii Euroopa kui kogu maailm Saksa konstitutsioonikohtu otsust Euroopa Stabiilisusmehhanismi (ESM) osas.
12. septembril avaldatav otsus peab ütlema, kas ESM on vastuolus Saksamaa põhiseadusega või mitte. Kuigi Saksamaa parlament on ESM-i juba ratifitseerinud, saab kohus takistada selle allakirjutamist jõustamiseks Saksamaa presidendi poolt, vahendab Taloussanomat.
Sinni hinnangul kardavad investorid, et kui kohus otsustab ESM-i vastu, tuleb neil oma halbade investeeringute eest kahjud kanda. Euroopa siiani tugeva majandusega riikide maksumaksjad muretsevad Sinni sõnul, et kohtuotsus sillutab tee eurotsooni võlgade ühendamisele, seades sellega samade investorite kaotused just nende kanda.
Mehe sõnul on kohtule esitatud kaebuse taga Saksamaa praegused ja ka endised kõrged poliitikud, majandus- kui õigusprofessorid ja tavalised kodanikud.
"Keegi ei tea, millise otsuse konstitutsioonikohus teeb. Enamik vaatlejatest usub, et kohtu vastuseis ESM-ile on vähetõenäoline, kuigi paljud eeldavad, et kohtunikud nõuavad teatud muudatusi või paluvad Saksamaa presidendil anda oma allkiri teatud reservatsioonidega," kirjutab Sinn.
"On hea, et kohtuotsust ei saa ette ennustada ja veel parem, et kohus ei allu lobile. Euroopa Liit saab põhineda ainult seadustele. Kui need, kes on võimul, saaksid iga ettetuleva kaasuse puhul loodud reegleid murda, ei saa Euroopa Liit kunagi areneda stabiilseks mudeliks, mis on aluseks rahule ja õitsengule," lisab ta.
Eestis on ESM-i ratifisteerimine riigikogus planeeritud 30. augustile.
Põhjus, miks Eestis ESM-i ratifisteerimine parlamendis teiste asjaosaliste riikidega võrreldes hilisemaks jäi, on õiguskantsleri taotluse alusel toimunud vaidlus Riigikohtus.
Riigikohus otsustas 12. juulil, et Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) alusleping ei ole põhiseadusega vastuolus, millega muutus võimalikuks Eesti osalemine ESM-is.
Riigikohus märkis, et vaidlustatud artikkel "piirab riigikogu finantspädevust, demokraatliku õigusriigi põhimõtet ja Eesti suveräänsust, aga piirang on õigustatud".
Sinni hinnangul kardavad investorid, et kui kohus otsustab ESM-i vastu, tuleb neil oma halbade investeeringute eest kahjud kanda. Euroopa siiani tugeva majandusega riikide maksumaksjad muretsevad Sinni sõnul, et kohtuotsus sillutab tee eurotsooni võlgade ühendamisele, seades sellega samade investorite kaotused just nende kanda.
Mehe sõnul on kohtule esitatud kaebuse taga Saksamaa praegused ja ka endised kõrged poliitikud, majandus- kui õigusprofessorid ja tavalised kodanikud.
"Keegi ei tea, millise otsuse konstitutsioonikohus teeb. Enamik vaatlejatest usub, et kohtu vastuseis ESM-ile on vähetõenäoline, kuigi paljud eeldavad, et kohtunikud nõuavad teatud muudatusi või paluvad Saksamaa presidendil anda oma allkiri teatud reservatsioonidega," kirjutab Sinn.
"On hea, et kohtuotsust ei saa ette ennustada ja veel parem, et kohus ei allu lobile. Euroopa Liit saab põhineda ainult seadustele. Kui need, kes on võimul, saaksid iga ettetuleva kaasuse puhul loodud reegleid murda, ei saa Euroopa Liit kunagi areneda stabiilseks mudeliks, mis on aluseks rahule ja õitsengule," lisab ta.
Eestis on ESM-i ratifisteerimine riigikogus planeeritud 30. augustile.
Põhjus, miks Eestis ESM-i ratifisteerimine parlamendis teiste asjaosaliste riikidega võrreldes hilisemaks jäi, on õiguskantsleri taotluse alusel toimunud vaidlus Riigikohtus.
Riigikohus otsustas 12. juulil, et Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) alusleping ei ole põhiseadusega vastuolus, millega muutus võimalikuks Eesti osalemine ESM-is.
Riigikohus märkis, et vaidlustatud artikkel "piirab riigikogu finantspädevust, demokraatliku õigusriigi põhimõtet ja Eesti suveräänsust, aga piirang on õigustatud".
Toimetaja: Kadri Masing