Türgi välisminister: oleme vajadusel valmis alustama Iraagis maismaaoperatsiooni
Türgi välisminister Mevlüt Cavusoglu teatas teisipäeval, et Ankara on valmis alustama Iraagi territooriumil maaväeoperatsiooni, kui tunneb, et sealsed sündmuste arengud ohustavad Türgi julgeolekut.
Cavusoglu sõnul ei kavatse Türgi leppida sellega, kui Kurdistani Töölispartei (PKK) kasutab Iraagi põhjaosa piirkondi oma baasidena, vahendas Reuters.
Samuti süüdistas ta Iraagi keskvalitsust selles, et viimane olevat end sidunud terroriorganisatsioonidega ning et Türgi on valmis astuma kõiki vajalikke samme, et kaitsta oma sõdureid, kes viibivad praegu Mosuli lähistel Bashiqa baasis.
"Kui Türgit ähvardab Iraagist lähtuv oht, kasutame me kõiki ressursse ja õigusi, sealhulgas maismaaoperatsiooni," rõhutas Cavusoglu telekanalile Kanal 24 antud intervjuus.
"Me ei ütle seda ainult iraaklastele, vaid ka Ameerika ühendriikidele ja koalitsiooni kuuluvatele riikidele, Iraagi põhjaosa valitsusele," lisas ta.
Valdavalt sunniitliku elanikkonnaga Türgi ning šiiitide mõju all olev Iraagi keskvalitsus on juba pikemat aega olnud tülis seoses sellega, et riigi põhjaosas asuvas Bashiqa baasis viibivad Türgi sõdurid. Samuti on Türgi nõudnud, et teda kaasataks Mosuli tagasivallutamise operatsiooni.
Ankara väidab, et tal on kohustus Mosuli piirkonnas kaitsta türkmeene ja sunniitidest araablasi. Türgi on väljendanud kartust, et nii PKK kui ka Iraagi armeega liitunud šiiitide relvarühmitused kavatsevad pärast ISIS-e võitmist etnilistel või usulistel kaalutlustel verevalamisi korraldada.
Iraagi peaminister Haider al-Abadi on öelnud, et Bagdad ei vaja Türgi abi ja et Türgi üksused viibivad Bashiqa baasis ilma Iraagi valitsuse loata.
Bashiqa baasis koolitavad Türgi sõdurid kohalike sunniitide ning kurdide Pešmerga üksusi. Märkimisväärne on see, et kuigi Türgi sõdurite baasis viibimiseks pole Bagdadi valitsuse luba, on selline luba Iraagi Kurdistani võimude poolt olemas. See asjaolu viitab muuhulgas ka sellele, kuidas Bagdadiga maavarade pärast vaidlevad kurdid on üha rohkem hakanud Iraagi keskvalitsusest eemalduma. Iraagi Kurdistani jõud on omakorda ka mingil määral tülis PKK-ga, mis teeb neist Ankara jaoks sobiva partneri, sealhulgas on oluline roll ka Iraagi Kurdistani ja Türgi vahelisel naftaäril.
"Kui keegi üritab muuta Mosuli demograafilist struktuuri, süüdatakse ulatusliku usulise sõja tuli," on varem teatanud Türgi peaminister Binali Yildirim võimupartei parlamendifraktsiooni istungil.
Pärast seda, kui Türgi parlament kiitis heaks Türgi sõdurite Süüria ja Iraagi missioonide pikendamise, avaldas Iraagi valitsus protesti, taotles ÜRO julgeolekunõukogu erakorralist istungit ning Türgi ja Iraak kutsusid vastastikku välja suursaadikud.
Türgi ja Iraagi valitsuse tüli on tekitanud problemaatilise olukorra ka USA jaoks. Washington on varem teatanud, et kõik välisriikide relvajõud peaksid Iraagis viibima Bagdadis asuva valitsuse heakskiidul ning tegutsema USA juhitud ISIS-e vastase koalitsiooni koosseisus.
Süürias on sarnane stsenaarium juba teoks saanud, kui augustis alustasid Türgi relvajõud riigi põhjaosas maismaaoperatsiooni, et aidata enda poolt toetatud mässulistel mitmeid asulaid kontrolli alla võtta. Kusjuures Türgi sihtmärkideks olid nii ISIS kui ka Süüria kurdide omakaitsevägi YPG, keda on seni omakorda toetanud jälle USA. Nimelt ei näe Ankara YPG-s liitlast ISIS-e vastases võitluses, vaid peab organisatsiooni lihtsalt PKK Süüria haruks.
Toimetaja: Laur Viirand