Toivo Klaar: Euroopa Liit muutub efektiivsemaks

5.10.2009 23:30
Rubriik: Välismaa
Lissaboni lepingu jõustudes muutub Euroopa Liit efektiivsemaks ning suudab enda sõna maailmas rohkem maksma panna, loodab Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Toivo Klaar.
"Selge see, et Lissaboni leping on parem kui status quo selles mõttes, et ta ikkagi annab võimaluse Euroopa Liidule natuke efektiivsemalt edasi liikuda. Praegu EL toimib, aga Lissaboni lepe annab talle veel paremad hoovad, et natuke efektiivsemalt toimida - iseäranis just välispoliitikas," rääkis Klaar ETV saates "Välisilm".

Klaar ei nõustunud saatejuhi väitega, et Euroopa Liit on praegu nõrk.

"Euroopa Liit ongi olnud kompromisside tulem," ütles Klaar. "Ega 27 riigiga ei saagi loota seda, et nüüd paneme mingi kindla suuna paika ja liigume sihikindlalt ainult selles suunas. Igal riigil on oma huvid ja peab pidevalt kompromisse tegema. Kõik lepingud on olnud kompromissid ja samuti on Lissaboni leping kompromiss."

Klaari sõnul teeb Lissaboni leping ELi efektiivsemaks sellega, et tekib rohkem enamushääletust, vähem on neid valdkondi, kus on vaja kõigi nõusolekut, ning otsustusprotsess kiireneb.

"Ja teine asi on see, et Euroopa Liidul tekib oma väliminister - me küll ei nimeta teda niimoodi -, kõrge esindaja, aga koos temaga ka välisteenistus. Samuti Euroopa Liidu president, kes hakkab juhtima Nõukogu istungeid. See kindlustab teatud järjepidevuse, mida võib-olla praegu ei ole. Iga kuue kuu tagant tuleb uus eesistuja oma uue programmiga. Aga kui tekib president, kes on viieks aastaks valitud, tekib suurem järjepidevus," rääkis Euroopa Komisjoni esindaja Eestis. Tema sõnul on tõdetud, et ELi üks nõrkus on eesistuja vahetumine iga kuue kuu tagant.

Klaar toonitas, et EL on kõige suurem majandusjõud, kuid pole suutnud enda sõna maailmas maksma panna. Välisminister ja president peaksid sellele kaasa aitama. Samuti saab teistele juhtivatele jõududele selgeks, kes on persoon, kellega suhelda.

Klaar kinnitas, et me ei pea kartma vetoõiguse kadumise pärast, mida Eesti küll kordagi kasutanud ei ole, ja ütles, et Euroopa Liidus ei sõideta ka praegu kellestki üle valdkondades, kus veto võimalust ei ole.

"Seda sel põhjusel, et kui mina täna sõidan sinust üle, siis homme sõidad sina minust. Seetõttu ikkagi otsitakse konsensust ka nendes valdkondades, kus oleks võimalik hääletada. Väga harva hääletatakse ja väga harva aetakse mingi riik nurka. See ei ole lihtsalt mõistlik Euroopa Liidu kontekstis," ütles Klaar.

Ta meenutas, et ka Eesti on võitnud iirlaste teisest referendumist, sest algul ei olnud lepingus ette nähtud, et igal riigil säilib oma volinik. Iirimaa vastuseisu tõttu jääb see endiselt nii.

"Ja tegelikult eestlaste jaoks on see ka oluline, et neil on see inimene, kes kehastab teatud määral Eesti kuulumist Euroopa Liitu, ja see on Eesti volinik," ütles Klaar.
Toimetas
Heikki Aasaru

Kommenteeri

reCaptcha: