ERR Pekingis: vastavatud Eesti saatkonnahoone konkureerib aasta betoonehitise tiitlile
Pekinigis avati täna Eesti saatkond. Loodetakse, et äritegemine Hiinaga hakkab seeläbi paranema, ehkki see võib kohapeal viibiva ERR-i korrespondendi Astrid Kanneli sõnul keeruliseks kujuneda, aga Eesti saatkonnahoone teeb piirkonnas teistele omalaadsetele silmad ette.
"Saatkond on väga ilus maja, see konkureerib ka aasta betoonehitise tiitlile ja teeb au siinses piirkonnas teiste saatkondade kõrval. On vaieldav, kas ta on ehk liiga suur, sest see on planeeritud aegadel, kus meie majandusel läks paremini ja täna meil Hiinaga väga suuri suhteid ei ole. Võiks ju küsida, et milleks meile hoone, mille pindala on üle 2000 ruutmeetri," sõnas Astrid Kannel ERR-i raadiouudistele.
Saatkonnahoone oli planeeritud kasvueelarve aegadel ja perspektiiviga ehitatud ning praegu on kolmandal korrusel üldsegi Islandi saatkond. "Siia on kutsutud kõik, kes on kuidagi selle maja valmimisega seotud. Muidugi on hiinlasi, aga on ka teiste saatkondade esindajaid," sõnas Kannel.
Kanneli mulje põhjal on tee siirate ja konstruktiivsete kokkulepeteni ja koostööni Hiinaga päris pikk. Samas ütles ta, et suhted Hiinaga on viimasel ajal paranenud.
"Küsimuste küsimus on see, kuidas teha Hiinaga äri olukorras, kus on omad reeglid, omad arusaamised, väga palju korruptsiooni. Võimalused on olemas, aga nende kasutamine on keeruline," lisas ta.
Eesti uue saatkonnahoone ehitamiseks Pekingis korraldati 2008. aastal arhitektuurikonkurss, mille võitis võistlustöö "Tetris" (autorid Andres Põime, Lauri Vaimel ja Liisa Põime) ning mille ehitamist alustati 2012. aastal.
Tegu on kolmanda saatkonnaga Eesti riigi ajaloos, mille Eesti on endale ise saatkonnaks ehitanud Vilniuse ja Helsingi kõrval, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Saatkonnahoone pidulik avamine oleks pidanud toimuma kevadel, aga see jäeti ära. Õigupoolest lükati see edasi, kuna läbisaamine hiinlastega ei olnud selleks hetkeks kõige parem.
Eesti-Hiina suhted on viimastel aegadel märgatavalt paranenud ning Eesti suursaadik Pekingi Toomas Lukk usub, et edenevad ka ärisuhted. Lukk ütles, et Hiina ja Eesti suhted on üles soojendanud kahepoolne huvi. "Me oleme näinud viimase aasta jooksul neid suhteid mitte ainult poliitilisel tasemel soojenemas, vaid ka väga praktilisel tasemel," lausus ta.
Hiinaga läbisaamine võib ju olla paranenud, kuid Hiinas äri teha on endiselt väga keeruline. Saatkonna enda koduleht hoiatab ärimehi, et Hiinas ei tähenda leping veel seda, et milleski on sisuliselt kokku lepitud. "Jah" sõnal ei ole päris sama tähendust kui meil, kasumi asemel võivad laekuda trahvid ning ideed võivad minna kaaperdaja taskusse.
Möödunud aasta kolmandas kvartalis oli Hiina osatähtsus Eesti koguekspordis 1,11%. Peamine toiduaine, mida Eestist Hiinasse eksporditi, oli külmunud Rootsi mustikas.
"Kui täna tõesti Eesti ekspordib Hiinasse mustikaid, siis hiljutised kohtumised Hiina ametnikega näitavad, et paari kuu pärast on väga suur tõenäosus, et Hiina turg on avatud ka Eesti piimatoodetele ja järgmise etapina ka Eesti kanalihale," kommenteeris EAS-i välisesindaja Hiinas Priit Martinson.
Saatkonnaalune maa on Eestile antud kasutamiseks 70 aastaks.
Ajakirjaniku reisi Pekingisse finantseeris Eesti Välisministeerium.
Toimetaja: Madis Järvekülg, Liis Velsker
Allikas: ERR-i raadiouudised