Juncker: härra Erdogan peab ise hakkama Türgi rahvale selgitama, miks viisavabadust ei tule
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ütles täna, et EL-i ja Türgi vahel sõlmitud ajalooline migratsioonilepe kukub läbi, kui Ankara ei täida oma leppega võetud kohustusi, sealhulgas terrorismivastase seaduse muutmist.
"Me panime paika viisarežiimi leevendamise kriteeriumid, mida on 72 ja millest 65. kriteerium ütleb, et Türgi valitsus peab oma terrorismivastast seadust muutma," rääkis Juncker Saksamaa välisministeeriumis toimunud pressikonverentsil.
"Me oleme sellega arvestanud, me leppisime selles kokku Türgi valitsusega ning ei saa olla nii, et peaministri lahkumine viib selleni, et Euroopa Liidu ja Türgi vahel sõlmitud kokkuleppeid ignoreeritakse," jätkas ta.
Junckeri sõnul tähendab tingimuste täitmine Euroopa Komisjoni jaoks väga palju. "Vastasel juhul seda lepet, lepingut EL-i ja Türgi vahel, ei ole. Kui härra Erdogan otsustab võtta türklastelt ära õiguse vabalt Euroopasse reisida, siis peab tema seda Türgi rahvale selgitama. See pole minu probleem, see on tema probleem," rõhutas Euroopa Komisjoni president.
Junckeri terava avalduse järel kinnitas Euroopa Komisjoni pressiesindaja Margaritis Schinas siiski hiljem, et hoolimata Ankara vastuseisust terrorismivastase seaduse asjus pole EL-Türgi kokkulepe veel "surnud" ning Brüsselis tehakse endiselt tööd seoses Türgi kodanikele viisavaba reisimise võimaldamisega.
Türgi Euroopa Liidu asjade minister Volkan Bozkir ütles eile, et Ankara ei saa nõustuda oma terrorismivastase seaduse muutmisega.
Telekanalile NTV antud intervjuus väitis minister, et nimetatud seadus on juba Euroopa Liidu standarditega vastavuses ning et selle muutmine polevat osa Euroopaga sõlmitud viisavabaduse leppest. BBC-ile antud intervjuus aga tunnistas Bozkir, et ta on viisavabaduse leppe saavutmise suhtes "lootust kaotamas".
Euroopa Liit soovib, et Türgi muudaks oma seadustes terrorismi mõiste kitsamaks, et see oleks kooskõlas Euroopa standarditega. Tegemist on ühega viiest viisavabaduse kriteeriumist, millega Türgi peab veel täies mahus nõustuma. Türgit on kritiseeritud selle eest, et terrorismivastase seadusega üritavad võimud piirata sõnavabadust ja inimeste põhiõigusi.
Euroopa Komisjon kiitis eelmisel nädalal Türgit edusammude eest, kuid märkis, et Ankaral on aega juuni alguseni ülejäänud viie tingimuse täitmiseks.
Samas ei sõltu viisavabaduse küsimus ainult Komisjonist, vaid sellele peavad andma heakskiidu ka Euroopa Parlament, Ministrite Nõukogu ja see tuleb ratifitseerida liikmesriikide parlamentide poolt.
Euroopa Parlamendi kodanikevabaduste ning justiits- ja siseasjade komisjonis võeti selles küsimuses vägagi jäik seisukoht ning rõhutati, et Türgi peab viisavabaduse saamiseks täitma kõik esialgselt nõutud 72 tingimust, sealhulgas viis praeguseni täitmata tingimust.
Osa eurosaadikuid kritiseeris Euroopa Komisjoni selle eest, et Komisjon eelmisel nädalal juba viisavabaduse küsimuses niivõrd positiivseid lubadusi andis.
Koostöö Türgiga nii viisavabaduse kui ka kogu migratsioonileppe asjus on viimasel ajal suure kahtluse alla sattunud. Peamiseks põhjuseks on asjaolu, et president Recep Tayyip Erdoganiga vastuollu läinud peaminister Ahmet Davutoglu lahkub peagi ametist. Samas oli just Davutoglu see, kes Euroopaga paljudes küsimustes läbi rääkis ja kokku leppis.
Erdogan aga on viimase nädala jooksul korduvalt teatanud, et Ankara ei kavatse oma terrorismivastast seadust muuta, ning asunud omakorda Euroopa Liitu teravalt kritiseerima.
Türgi kodanikud saaksid leppe jõustumisel viisavabalt reisida kõikidesse EL-i liikmesriikidesse peale Iirimaa ja Ühendkuningriigi, ning ka nelja Schengeni assotsieerunud riiki (Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits). Viisavabadus kehtib ainult lühiajalise külastuse puhul, kui sihtriigis viibitakse kuni 90 päeva (mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul) nt äritegevuse, turismi või perekonna külastamise eesmärgil. Viisavabadus ei anna õigust EL-is töötada.
Sisuliselt on viisavabaduse näol tegemist osaga paketist, mis puudutab Euroopa Liidu ja Türgi migratsioonilepet. Vastutasuks selle eest, et Ankara võtab tagasi läbi Türgi territooriumi Euroopasse liikuvaid migrante, lubati Türgile täiendavat abi põgenike aitamisel, EL-liitumisläbirääkimiste kiirendamist ja Türgi valijate jaoks on ilmselt kõige olulisemaks lubaduseks just võimalus viisavabalt Euroopasse reisida.
Euroopa Komisjoni esindajad pole seni soovinud Türgiga sõlmitud lepete saatuse kohta eriti kommentaare jagada, küll on aga kinnitatud, et mingit "plaani B" Brüsselil praegu pole.
Toimetaja: Laur Viirand