Kokkuvõte: Euroopa Liidu ja Türgi migratsioonileppe sõlmpunktid
Rahvusvahelised uudisteagentuurid võtsid kokku peamised teemad ja küsitavused, mis on seotud Euroopa Liidu ja Türgi poolt reedel sõlmitud migratsioonialase kokkuleppega.
Tagasisaatmised
Migrant, kes saabub Kreeka saartele Türgi rannikult alates pühapäeva keskööst, saadetakse tagasi Türki. Tagasisaatmised algavad 4. aprillist.
Kogu protsess viiakse leppe sõlmijate sõnul ellu vastavalt Euroopa Liidu seadustele ja rahvusvahelisele õigusele. Peamine põhimõte on, et kollektiivset väljasaatmist ei ole ning iga juhtumit käsitletakse eraldi.
Tegemist on ajutise ja erakorralise meetmega, mille eesmärgiks on lõpetada inimlikud kannatused ning taastada avalik kord.
Kreekasse saabuvad inimesed registreeritakse ja Kreeka ametnikud käsitlevad kõik varjupaigataotlused eraldi ning koostöös ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti (UNHCR) esindajatega.
Inimesed, kes saabuvad riiki, aga ei taotle varjupaika või kelle taotlus negatiivse vastuse saab, saadetakse tagasi Türki.
Tagasisaatmise kulud tasub Euroopa Liit.
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker märkis, et Kreeka vajab selle ülesande täitmiseks umbes 4000 erinevat töötajat, sealhulgas kohtunikke, tõlke, piirivalvureid ja küsitlejaid, et iga juhtumit eraldi käsitleda ning vajalikke protseduure rakendada.
Euroopa Liidu liikmesriigid kohtuvad juba uuesti laupäeval, et panna kokku vajalik meeskond. Ennekõike on see liikmesriikide, eriti Saksamaa ülesanne, seda meeskonda vajalike töötajatega mehitada.
Plaani õnnestumise eelduseks on sisuliselt see, et need tuhanded ametnikud ja võimuesindajad peavad saabuma Kreekasse juba nädalate jooksul. Kiirkorras rajatud vastuvõtukeskused peavad aga reaalsuses väga ruttu muutuma kinnipidamisasutusteks.
Kreeka ja Türgi ajalugu arvestades on märkimisväärne ka asjaolu, et Türgi politseinikud peavad hakkama regulaarselt käima Kreekale kuuluvatel saartel, et sealsete kolleegidega koostööd teha.
Ümberasustamine
Iga Süüriast pärit põgeniku kohta, kes Türki tagasi saadetakse, asustatakse Türgist Euroopa Liitu ümber üks Süüria põgenik.
Otse ümber asustatavate inimeste pingerida koostatakse vastavalt ÜRO kriteeriumidele, kusjuures eelisseisundis on need inimesed, kes pole varem üritanud Kreekasse ebaseaduslikult tulla.
Euroopa Liitu ümber asustatud põgenikud jagatakse liikmesriikide vahel laiali eelmise aasta juulikuus kokku lepitud ümberasustamiskava raames, kus on hetkel veel 18 000 vaba kohta. Lisaks leitakse 54 000 kohta nii, et need inimesed võetakse liikmesriikide poolt vaabatahtlikult vastu.
Kokkuleppes nähakse ette igakuine tulemuste analüüs ning see skeem peatatakse, kui tagasisaadetavate inimeste arv ületab 72 tuhandet. Sellisel juhul loetakse skeem läbikukkunuks.
Euroopa Liidu juhtide sõnul kulub nädalaid enne, kui on selge, kas tagasisaatmiste abil on õnnestunud panna Türgis viibivad migrandid ja põgenikud ohtlikust merereisist loobuma.
Alternatiivsed marsruudid
Türgi teeb Euroopa Liiduga koostööd, et ennetada teiste rändemarsruutide tekkimist, sealhulgas on tähelepanu alla võetud Türgi maismaapiir Bulgaariaga.
Itaalia on aga mures, et Kreekasse lõksu jäänud inimesed võivad järgmisena hakata saabuma läbi Albaania ja üle Aadria mere. Endiselt ollakse Euroopa Liidus mures ka selle pärast, et sajad tuhanded Liibüas viibivad migrandid ja kodudest põgenenud inimesed üritavad iga hinnaga Euroopasse jõuda.
Pikema perioodi ümberasustamine
Pikemas perspektiivis nähakse ette ka seda, et kui Euroopa Liidus veendutakse, et Türgil on tõepoolest õnnestunud peatada inimeste saabumine üle Egeuse mere, ollakse valmis võtma Türgist otse vastu ka senisest rohkem põgenikke.
Kuid see skeem on vabatahtlik ning vaid mõned riigid - eelkõige Saksamaa - on valmis võtma vastu veelgi rohkem põgenikke. Paljud riigid aga kardavad rahvuslaste ja paremäärmuslike populistide mõju kasvu, samuti arvestatakse, et avalik arvamus on üha rohkem immigratsiooni vastu.
Viisaküsimus
Türgi peab täitma ülejäänud kriteeriumid - umbes pool 72 kriteeriumist - aprilli lõpuks ning siis teeb Euroopa Liidu täidesaatev võim liikmesriikidele ettepaneku loobuda juuni lõpuks viisa nõudmisest nende Türgi kodanike puhul, kes saabuvad lühikesele reisile.
Paljud valitsused, näiteks Prantsusmaa, et soovi, et Türgi kodanikud tuleksid Euroopasse ilma viisata. Osaliselt on põhjuseks julgeolekuga seotud argumendid, osaliselt aga hirm, et see toob omakorda kaasa suurenenud immigratsiooni.
Viisavabadus võimaldatakse vaid nendele Türgi kodanikele, kellel on hangitud juba moodne biomeetriline pass.
Hetkel on veel ebaselge, kuidas Türgi nende tingimustega praktikas lepib, sest muuhulgas on kirjas ka nõue, et ka Küprose kodanikke koheldaks võrdväärselt teiste Euroopa Liidu kodanikega. Samas pole Türgi seoses pikka aega kestnud poliitilise vaidlusega Küprose Vabariiki veel riigina tunnustanud.
Selleks, et kõikidele nõuetele vastata, peab Türgi ka oma seadusi muutma, sealhulgas peab Türgi muutma rahvusvahelise kaitse andmist puudutavaid sätteid. Ehk sisuliselt peaks Türgi tulevikus pakkuma rahvsuvahelist kaitset senisest leebematel tingimustel.
Abi põgenikele
Euroopa Liit kiirendab varem liikmesriikide poolt kokku lepitud 3 miljardi euro eraldamist, millega parandatakse ligi 3 miljoni Türgi territooriumil viibiva Süüria põgeniku elutingimusi.
Toetust saavad projektid tuleb kinnitada nädala jooksul. Tegemist on eelkõige tervishoidu, haridust, infrastruktuuri ja toitlustust puudutavate projektidega.
2018. aastaks ehk pärast seda, kui senine raha peaks kasutatud olema, eraldab EL järgnevad 3 miljardit eurot. Nimetatud punkt on Türgi jaoks selge võit, sest varem olid osa liikmesriike sellele kokkuleppe osale vastu ja nõudsid, et enne peab Türgi oma head tahet rohkem tõestama.
Liikmesriigid vaidlesid varem ka selle üle, kust need esimesed 3 miljardit leida. Lõpuks lepiti kokku, et 2 miljardit eraldatakse liikmesriikide eelarvetest ja ülejäänud keskvõimu eelarvest ning samasugune jaotus peaks tõenäoliselt olema ka järgmise 3 miljardi puhul.
Samas pole teine 3 miljardi euro suurune rahasüst hetkel eriti terav teema, sest puudutab suhteliselt kauget tulevikku.
Liitumisläbirääkimised ja Küpros
Küpros on varem korduvalt ähvardanud kasutada EL-Türgi leppe läbikukutamiseks oma vetoõigust, sest Ankara toetab saare põhjaosas asuvat rahvusvaheliselt tunnustamata Põhja-Küprose Türgi Vabariiki ning ei tunnusta samas rahvusvaheliselt tunnustatud Küprose Vabariiki riigina.
Küpros on juba pikka aega blokeerinud ka Türgi EL-liitumiskõnelusi, kuid nüüd õnnestus läbirääkijatel teatava kompromissini jõuda. Nimelt juuni lõpuks avatakse hoopis liitumiskõneluste 33. peatükk, mis puudutab eelarvepoliitikat, kuid jäetakse puudutamata need viis valdkonda, mida Nicosia on aastaid blokeerinud.
Sellel teemal töötab Euroopa Komisjon detailse ettepaneku välja aprillis. Teiste liitumiskõneluste peatükkide kiiremat avamist puudutatakse äsjases leppes aga üsna üldsõnaliselt.
Turvatsoonid Süürias
Türgi on juba pikemat aega otsinud Euroopa Liidu tuge oma plaanile rajada Süüria põhjaossa põgenikele nn turvalisi piirkondi. Samas pole Euroopa Liidul ühiseid relvajõude ning need liikmesriigid, kes oleksid võimelised sellest plaanist osa võtma, on kava suhtes üsna skeptilised olnud.
Nüüd nõustus Euroopa Liit - taas üldsõnaliselt - tegema Türgiga koostööd igas ühises ettevõtmises, mille eesmärgiks on parandada humanitaarolukorda Süüria sees, eriti teatud piirkondades Türgi riigipiiri lähistel.
Inimõiguslaste kriitika
Amnesty International, Piirideta Arstid ja mitmed muud inimõigusorganisatsioonid on Euroopa Liidu ja Türgi lepet teravalt kritiseerinud ja öelnud, et selle eesmärgiks on ainult meeleheitlikud migrandid ja põgenikud Euroopa kallaste juurest eemal hoida, nende inimeste õiguste tagamisele polevat aga piisavalt tähelepanu pööratud.
Amnesty Internationali Euroopa ja Kesk-Aasia juht John Dalhuisen näiteks ütles, et Euroopa Liidu lubadused, et lepe vastab rahvusvahelisele õigusele, meenutab vaid "suhkruümbrisega tsüaniidikapslit". Dalhuiseni on plaan juba algusest peale vildakas, sest tema sõnul ei saa Türgit pidada turvaliseks riigiks, kuhu inimesi tagasi saata.
Kuigi ÜRO pagulaste ülemvoliniku amet (UNHCR) võtab plaanist osa, nendivad analüütikud, et UNHCR-i jaoks on osavõtt ilmselgelt väga ebamugav olukord.
Toimetaja: Laur Viirand
Allikas: Reuters, BBC, Yle jt