Ecuadori võimud kinnitasid, et nemad piirasid Assange'i ligipääsu internetile

Ecuadori saatkond Londonis, kus viibib ka Wikileaksi rajaja Julian Assange. (Foto: Reuters/Scanpix)
19.10.2016 12:56
Rubriik: Välismaa

Ecuadori välisministeerium kinnitas kolmapäeval ametlikult, et nemad piirasid oma Londoni saatkonnas viibiva Wikileaksi asutaja Julian Assange'i internetiühendust. Ajutise internetipiirangu põhjuseks oli viimasel ajal Wikileaksi poolt avaldatud lekked USA demokraatide presidendikandidaadi Hillary Clintoni kohta.

Välisminister Guillaume Long selgitas, et kuigi Quito püsib oma otsuse juures pakkuda Assange'ile oma saatkonnas varjupaika, ei soovi nad samas sekkuda teiste riikide valimistesse, vahendasid Yle ja AP.

Ecuadori teates ei märgitud, kui kaua nad Assange ligipääsu internetile veel piiravad. Lisaks rõhutati, et see piirang ei mõjuta Wikileaksi võimalusi täita ajakirjanduslikke eesmärke.

Assange'i internetiühendus katkestati möödunud nädalavahetusel, natuke aega pärast seda, kui ta oli avalikustanud ühe Clintoni poolt kinnisel investoritekogunemisel peetud kõne.

WikiLeaks avaldas laupäeval kolm Clintoni kõnet Goldman Sachsile ning esmaspäeval veel Clintoniga seotud dokumente.

Clintoni kampaaniameeskond ei vaidlustanud lekitatud dokumentide ehtsust. Samas on tema meeskond süüdistanud häkkimises Vene valitsust ning WikiLeaksi püüdlustes aidata Clintoni vabariiklasest rivaali Donald Trumpi.

Assange varjab end viiendat aastat Londonis Ecuadori saatkonnas, et vältida väljaandmist Rootsile seoses seksuaalkuritegudega.

Samas võib internetiühenduse piiramine olla ka märk suuremast vastuolust Assange'i ja tema praeguste võõrustajate vahel. Mitmed meediaväljaanded on viimasel ajal viidanud lekkinud dokumentidele, mis sellist teooriat toetavad, kirjutab AP.

Üheks põhjuseks on see, et Ecuadori president Rafael Correa eelistab ilmselgelt seda, et USA järgmiseks presidendiks saaks Hillary Clinton, mitte aga Ladina-Ameerika suhtes vaenulikke ja solvavaid märkusi teinud vabariiklaste esindaja Donald Trump. Assange'i tegevus Clintoni kampaania õõnestamisel oleks seega Ecuadori presidendi huvidega ilmselges vastuolus.

Wikileaks on ka väitnud, et USA riigisekretär John Kerry võttis Correaga isiklikult ühendust, et Quito takistaks Assange'i Clintoni-vastast tegevust. USA välisministeerium on neid väited aga tagasi lükanud ning ka Ecuadori valitsus kinnitas, et astus sammu omal algatusel.

Toimetas
Laur Viirand

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Doksari Kirstie oma jõulumaa 2, 1/3: Šveits, Saas-Fee (Kirstie's Handmade Christmas, Inglise 2015)
Täna 14:45

Jõulude eel aitab alati pidumeeleolus Kirstie Allsopp taas koguperepühadeks valmistujatel uut inspiratsiooni leida ja ka omavahel loovuses võistelda. Kolmeosalises sarjas külastame esmalt Šveitsi käsitöömeistreid ja samuti vaatame, kuidas kodustel võistkondadel valmivad kõige omanäolisemad jõulupuukaunistused, advendikalendrid ning küpsetised.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus