Eksperdid ei usu, et Põhja-Korea katsetas just nimelt vesinikupommi
Rahvusvaheline avalikkus - nii riigid, organisatsioonid kui ka eksperdid - on Põhja-Korea väidetava vesinikupommi katsetuse teemal veel kahtleval seisukohal. Kindel on see, et mingi inimese korraldatud plahvatus tõi piirkonnas kaasa maavärina, kuid kas see oli just nimelt vesinikupomm, pole kaugeltki veel kindel.
Sõltumatut kinnitust Pyongyangi väitele on aga kommunistliku riigi isoleerituse tõttu väga raske, kui mitte võimatu saada. Hoolimata sellest on rahvusvaheline kogukond - nende seas ka Venemaa ja Põhja-Korea peaaegu ainus reaalne liitlane Hiina Rahvavabariik - katsetuse hukka mõistnud, vahendasid BBC, Reuters jt.
Vaatlejad on praegu ühel nõul, et mingi tuumaplahvatus toimus ja see oli tõenäoliselt võimsam, kui viimane, 2013. aastal tehtud tuumakatsetus. Samas oleks pidanud päris vesinikupommi plahvatus olema veelgi võimsam.
Põhja-Korea juht Kim Jong-un väitis juba detsembris, et riigi relvajõudude kasutuses on vesinikupomm, kuid ka siis pidasid eksperdid seda ebatõenäoliseks.
Praegu loodetakse täpsemat ülevaadet saada Jaapani tuumaenergiaametilt, kes kavatseb teha mõõtmisi, et tabada tuumakatsetuse tagajärjel tekkinud võimalikke kiirgusfooni muutusi.
Lõuna-Korea kaitseministeerium aga rõhutas, et Pyongyangi väidet vesinikupommi kohta on praeguste andmete põhjal raske uskuda.
Põhja-Korea tegi ka järjekordse raketikatsetuse
Samas peavad spetsialistid tähelepanuväärseks seda, et tuumakatsetusega samaaegselt tegi Põhja-Korea ka järjekordse raketikatsetuse, mille käigus lasti rakett välja allveelaevalt. Kuigi eksperdid usuvad, et Põhja-Korea ei suuda veel tuumalõhkepeaga raketiga sihtmärki tabada, on ilmselge, et Pyongyang pürgib aktiivselt sellise võimekuse poole.
Võimalus allveelaevadelt tuumarünnakut korraldada muudaks aga oluliselt Põhja-Korea senist strateegilist positsiooni, sest eelhoiatusaeg näiteks USA lääneranniku jaoks muutuks märkimisväärselt lühemaks.
Toimetaja: Laur Viirand