Suri Iisraeli ekspresident Shimon Peres (1)

Video
28.09.2016 5:52
Allikas: BNS
Rubriik: Välismaa

Iisraeli ekspresident ja Nobeli rahupreemia laureaat Shimon Peres suri ööl vastu kolmapäeva 93-aastasena.

Peres sai 13. septembril insuldi ja oli sestpeale Tel Avivi lähedal haiglas intensiivravis.

Teisipäeval teatas Peresele lähedal seisnud allikas, et ekspresidendi tervislik seisund on tõsiselt halvenenud ja ta võitleb oma elu eest.

Peres oli Iisraeli president aastatel 2007-2014. Seitse aastakümmet kestnud karjääri jooksul oli ta ka välisminister, rahandusminister ning kahel korral ka peaminister.

Tema karjääri tipphetk saabus 1994. aastal, kui ta sai koos Iisraeli peaministri Yitzhak Rabini ja palestiinlaste tolleaegse liidri Yasser Arafatiga Nobeli rahupreemia rolli eest Oslo lepete saavutamisel. Peres oli siis Iisraeli välisminister.

Rohkem kui kaks aastakümmet hiljem ei ole ikka veel Iisraeli ja palestiinlaste vahel rahu ning mõned on valmis niinimetatud kahe riigi lahenduse idee maha matma.

Rabini tappis 1995. aastal Oslo lepete vastane juudi äärmuslane. Viis aastat hiljem aga algas verine palestiinlaste teine ülestõus, intifada.

Kui 2013. aastal algasid uued kõnelused, avaldas Peres optimismi. Ta märkis, et läbirääkimistel oli "selge eesmärk" saavutada kahe riigi lahendus, mis tähendaks, et Iisrael ja Palestiina ei võitleks teineteisega, vaid elaks kõrvuti rahus ja koostöös.

"Rahule ei ole alternatiivi. Pole mingit mõtet sõda pidada," sõnas ta. "Terroril ei ole sõnumit. Terror ei saa küpsetada leiba ega pakkuda värsket õhku hingamiseks. See on kulukas, see on kasutu, see ei too midagi."

Peres ütles kunagi, et tema pikaealisuse saladus on igapäevane füüsiline koormus, vähene söömine ning üks või kaks pokaali head veini päevas.

Ta sündis 1923. aastal Poolas ning emigreerus Palestiina aladele 11-aastasena.

Peres kuulus Iisraeli relvajõudude eelkäija Haganah' ridadesse ning sai juba 29-aastasena lapsekingades kaitseministeeriumi peadirektoriks.

Selles ametis aitas ta kavandada 1956. aasta Suessi sõda, milles Iisrael oli koos Prantsusmaa ja Suurbritanniaga Egiptuse vastu.

Peres tõrjus kunagi igasugused kompromissid vaenulike araabia riikidega, kuid muutis meelt pärast 1977. aastat, kui Egiptuse president Anwar Sadat tegi ajaloolise visiidi Jeruusalemma, mis viis araabia-Iisraeli rahuleppeni.

"Mina ei muutunud, ma arvan, et olukord on muutunud," ütles Peres selle aasta veebruaris ajakirjas Time avaldatud intervjuus.

Peres oli Iisraeli parlamendi liige alates 1959. aastast ning juhtis Tööparteid aastast 1977. Ta oli peaminister aastatel 1984-1986 ning pärast Rabini mõrva uuesti 1995-1996.

2005. aastal lahkus ta Tööparteist ja ühines Ariel Sharoni loodud uue tsentristliku erakonnaga Kadima.

Nende allianss tagas selle, et Iisrael viis oma väed ja asunikud pärast 38 aastat kestnud okupatsiooni Gaza sektorist välja, kuid kõik lootused rahuprotsessi elustada ei andnud tulemusi.

Iisraeli parlament valis ta 2007. aastal suuresti tseremoniaalsesse presidendi ametisse, kust ta lahkus 2014. aastal.

Peres oli aktiivne isegi pärast südameprobleeme selle aasta jaanuaris.

Tema abikaasa Sonya suri 2011. aastal. Neil oli kolm last ja mitu lapselast.

Obama sõnul ei loobunud Peres kunagi rahu üritamast

USA president Barack Obama kirjeldas Perest kui lähedast sõpra, kes ei loobunud unistamast rahust.

"Nende inimeste seas, kellega me seda maailma jagame, on vähe neid, kes muudavad inimajaloo kulgu. Mitte üksnes nende rolli tõttu inimkonna sündmustes, vaid seetõttu, et nad laiendavad meie arusaama moraalist ja sunnivad meid ootama endastki rohkemat. Minu sõber Shimon oli üks sellistest inimestest," ütles Obama Valges Majas tehtud avalduses.

USA riigipea sõnul kujundasid Peresi pühendumust Iisraeli julgeolekule ja rahuotsingutele tema enda vankumatu moraalne alusmüür ja raugematu optimism.

"Ehk seetõttu, et ta oli näinud Iisraeli tohutuid väljakutseid ületamas, ei loobunud Shimon kunagi uskumast rahu võimalusse iisraellaste, palestiinlaste ja Iisraeli naabrite vahel, isegi mitte sel masendaval ööl, mis võttis meilt Yitzhak Rabini," märkis Obama.

Netanyahu: Shimon Peres oli visionäär

Shimon Peres oli visionäär, sõnas Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu.

"Shimon pühendas oma elu meie inimeste taassünnile," ütles Netanyahu, kes oli kunagi Peresi poliitiline rivaal.

"Visionäärina vaatas ta tulevikku. Iisraeli julgeoleku eest võitlejana tugevdas ta selle võimekust mitmel viisil, millest tänapäevalgi kõiki ei tunnistata," lisas ta Peresi rolli kohta Iisraeli arvatava tuumaprogrammi kohta.

Abbas: Peres oli julge rahupartner

Palestiina omavalitsuse president Mahmud Abbas nimetas Perest tunnustavalt julgeks rahupartneriks ja avaldas kaastunnet tema perekonnale, vahendas Palestiina ametlik uudisteagentuur WAFA.

"Abbas saatis endise presidendi Shimon Perese perekonnale kaastundeläkituse, väljendades kurbust ja leina," ütles WAFA.

"Peres oli partner, kes tegi julgelt rahu koos märtri Yasser Arafati ja peaminister (Yitzhak) Rabiniga ning pingutas alates Oslo leppest oma elu viimaste hetkedeni väsimatult kestva rahu saavutamiseks."

Hamas: Shimon Peres oli kurjategija

Gaza sektorit kontrolliv Hamas nimetas aga Perest kurjategijaks.

"Palestiina rahvas on õnnelik selle kurjategija surma puhul," ütles Hamasi pressiesindaja Sami Abu Zuhri.

"Shimon Peres oli üks viimaseid Iisraeli okupatsiooni loojatest. Tema surm tähistab Iisraeli okupatsiooni ajaloo ühe peatüki lõppu," lausus Zuhri.

Perest peetakse Iisraelis ja mujal rahu edendajana, kuid paljud palestiinlased näevad teda teisiti, tuues esile tema seotuse Araabia-Iisraeli sõdade ja Palestiina territooriumite okupeerimisega.

Lisaks oli ta peaminister 1996. aastal, kui Iisraeli sõjavägi avas tule ÜRO rahuvalvajate baasile Liibanoni külas Qanas, tappes üle saja tsiviilisiku.

Shimon Peresi matustel osalevad näiteks Obama, Clintonid ja paavst

Iisraeli välisministeerium avalikustas Shimon Peresi matustele saabuvad riigitegelased.

Kohale tulevad teiste seas USA president Barack Obama, Bill ja Hillary Clinton, paavst Franciscus, prints Charles ja Kanada peaminister Justin Trudeau, teatas kolmapäeval ministeerium.

Ilves avaldas Iisraelile kaastunnet

President Toomas Hendrik Ilves saatis Iisraeli riigipeale Reuven Rivlinile kaastundekirja seoses Iisraeli endise presidendi ja Nobeli rahupreemia laureaadi Shimon Perese surmaga. 

Eesti riigipea nimetas teda mõjukaks ja väljapaistvaks liidriks, üheks Iisraeli riigi loojaks ning sealse piirkonna ja inimeste heaolu ja rahu eest seisjaks. 

President Ilves meenutas kaastundekirjas ka Shimon Perese visiiti 2007. aastal Tallinna, kui siin avati juudi sünagoog. 

“Minu sügav kaastunne Eesti poolt kuulub Iisraeli riigile ja teie rahvale,” kirjutas president Ilves kaastundekirjas.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Loodusdokk Looduse tantsumeistrid, 1/2: Tants armastuse nimel (Nature's Greatest Dancers, Inglise 2015)
Täna 18:40

Kaheosalise sarja esimeses osas võetakse vaatluse alla loomade käitumine romantika jahil. Nende liigutustes on kadestamisväärset rütmitaju, laitmatut ajastust ja sünnipärast graatsiat. Jääb mulje, et nad otsekui tantsiksid. Kuid erinevalt inimestest teenib iga hüpe, pööre ja keerutus kindlat eesmärki. Värvikasse seltskonda kuuluvad uhke sulestikuga paradiisilinnud, vöödilise sabaga kattad ehk kassleemurid ja sõjakunste valdav lehekonn.

täna vikerraadios

foto
Ma elan siin. Portugaallane Edgar Duarte

Portugali rahvusest Edgar Duarte on elus mitmeid kordi kolinud. Ta sündis Saksamaal, kuhu vanemad olid omal ajal parema töö pärast kolinud. Kui noormees sai seitsmeteistkümne aastaseks, otsustasid vanemad Portugali tagasi kolida ja elu sujus jälle kenasti. Edgar sai kodust kaasa teadmise, et elus tuleb olla töökas, aus ja sihikindel. Ühe tööreisi käigus kohtus ta Eestist pärit neiuga ja noored armusid.

R2 aastahiti hääletus