Kaljurand: mittetunnustamispoliitika on ka täna päevakohane
Välisminister Marina Kaljurand tunnustas Sumner Wellesi deklaratsiooni 75. aastapäevale pühendatud sümpoosionil USA mittetunnustamispoliitika olulist rolli Eesti isesesivuse taastamisel ja tõdes, et mittetunnustamine on Krimmi annekteerimisega seoses päevakohane ka täna.
"Peame koos jätkama Krimmi ebaseadusliku annekteerimise häälekat hukkamõistmist ning jõuliselt teostama mittetunnustamispoliitikat," sõnas Kaljurand Teaduste Akadeemia saalis toimunud üritusel.
"Ukraina peab saama taastada kontrolli oma rahvusvaheliselt tunnustatud piiri üle," lisas ta.
Sümpoosionil kõneles ka Ameerika Ühendriikide suursaadik Eestis Jeffrey D. Levine, kes luges ette lõigu USA välisminister John Kerry läkitusest deklaratsiooni aastapäeva puhuks.
"Ameerika on jälginud imetlusega, kuidas Balti rahvad on üles ehitanud tugevad demokraatlikud institutsioonid ning võtnud sisse neile õigusega kuuluva koha Euroopa ja transatlantilises kogukonnas," vahendas suursaadik Kerry sõnu.
23. juulil 1940. aastal tegi USA välisministri kohusetäitja Sumner Welles avalduse, milles kuulutati Balti riikide okupeerimine Nõukogude Liidu poolt ebaseaduslikuks. Avaldus ehk Wellesi deklaratsioon sai aluseks USA mittetunnustamispoliitikale Balti riikide suhtes ja kehtis nende riikide iseseisvuse taastamiseni 1991. aastal.
Deklaratsiooni 75. aastapäevale pühendatud sümpoosionil kõnelesid lisaks Kaljurannale ja suursaadikule Andres Kasekamp, Lauri Mälksoo, Thomas Grant ja Kaarel Piirimäe.
Pärast sõnavõtte avasid Levine ja Kaljurand sündmusele pühendatud mälestustahvli.
Toimetaja: Merili Nael