"Välisilm": Lätis on umbes sadakond riigivastast organisatsiooni
Lätis arvatakse olevat sadakond organisatsiooni, mis sisuliselt tegutsevad Läti riigi vastu. Leegionäride iga-aastane marss on üks neist sündmustest, mille eel ennustatakse alati mingisuguseid provokatsioone.
Lätis nähti päris kõvasti vaeva, et tänane leegionäride päev mööduks rahulikult. Leegionäride marss ja nn antifašistide miiting toimusid erineval ajal, siseminister kutsus rahvast üles Vabadussamba juurde mitte minema. Kuid erinevad arvamused ajaloost ja ka riigist on Lätis alles. Kaitsepolitsei andmeil tegutseb Lätis sadakond organisatsiooni, kes sisuliselt töötavad Läti riigi vastu. Arv on ehmatavalt suur, ehkki Läti juhid kinnitavad, et neil hoitakse silma peal. Internetis on olnud aga üleskutseid luua Latgales oma vabariik, vahendas ETV saade "Välisilm".
"Kaitsepolitsei andmeil on silmaga näha, et need liikumised ja organisatsioonid, kes kutsuvad üles Latgale separatismile või plaanivad ka täna, 16. märtsil, korraldada erinevaid provokatsioone, on tihedalt seotud Venemaaga," rääkis Läti seimi rahvusliku julgeoleku komisjoni esimees Solvita Aboltina.
"On tõendeid, et need organisatsioonid on saanud Venemaalt raha. Eelmisel nädalal ütles üks eelmistest Vene suursaadikuist Lätis lausa avalikult ühes intervjuus, et Venemaal oli plaan või oli siis Venemaa toetus Riia linnapeale ja tema parteile, kes teeb koostööd Putini parteiga Venemaal, et nad võiks rahulikult ja demokraatlikult võtta Läti parlamendis ja valitsuses võimu üle," lisas ta.
Läti juhid kinnitavad, et riigikaitsele pööratakse rohkem tähelepanu.
"Eelmisel aastal otsustas parlament suurendada kaitsekulusid aastaks 2020 kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Kuid praegu on poliitikud üksmeelel, et seda tuleb teha kiiremini - juba 2018. aastaks. Mõistame järjest enam, et riigikaitse pole ainult sõjaline, vaid tähtis on kindlustada ka siseturvalisust. Sisekaitseteenistustel peab olema jõudu kaitsta elanikke kriitilises olukorras," märkis Aboltina.
Ja siiski hoiab Läti oma joont ega soovi kohustuslikku ajateenistust taastada. Selle asemel soovitakse suurendada palgaarmeed ja Zemessardze ehk vabatahtliku maakaitseorganisatsiooni kaudu toimuvat reservväelaste väljaõpet.
"Läti ametlik seisukoht on, et me vajame kutselist sõjaväge. 21. sajandil peab sõjaväelastel olema väljaõpe ja oskused toime tulla tehnikaga. See pole enam nii nagu vanasti. Peame välja õpetama patriootlikke noori, häid professionaale, kes suudavad riiki kaitsta. Kaitseminister on kutsunud üles suurendama Läti sõjaväge 2000 inimese võrra," sõnas Aboltina.
NN antifašistide tänase "desinfitseerimise perfomance'i" ajal Vabadussamba juures, mille käigus sooviti Läti ja maailm "fašismist puhtaks pesta", võis kohata ka Aleksandr Gaponenkot - meest, keda Eestisse ei lubata, kuid kes on Lätis mittekodanike parlamendi nime kandva liikumise üks liidreid.
"Ei, ma pole Läti kodanik. Näitan teile passi, mis meile antakse. Seal on kirjas - mittekodanik. Sain selle passi juba 25 aastat tagasi. Olin siis saadik, mul võeti see õigus ära. Näete, siin on kirjas - mittekodanik. Läti poliitiline eliit püüab organiseerida konflikti, et jääda võimule. Kõik see toimub ameeriklaste mõjul, kes on huvitatud, et Venemaa piiri lähedal oleks probleemsed piirkonnad. Täpselt nagu praegu Ukrainas. Läti juhid on valinud selle tee," rääkis Gaponenko.
Aga kui erinevalt Lätis mõeldakse, on aastast aastasse kinnitanud ka leegionäride päev.
"Iseseisvat riiki ei soovinud meile ei Nõukogude pool ega ka natsistlik Saksamaa. See on nende inimeste jaoks oluline päev, et meenutada saatusekaaslasi. Neil on õigus minna ja asetada Vabadussambale lilli. Probleem on hoopis selles, et osa poliitikuid annab leegionäride päevale ja selle sündmustele poliitilise tausta," tunnistas Aboltina.
Toimetaja: Laur Viirand