Kalm: olukord Süürias on katastroofiline (1)

(Foto: Ilyas Akengin/AFP/Scanpix)
19.05.2016 13:53
Rubriik: Välismaa

Kaitseuuringute keskuse mittekoosseisulise teaduri Helga Kalmu sõnul on olukord Süürias katastroofiline, kuna hukkunud on arvatavalt üle 400 000 inimese ja lootus rahukõnelustel edu saavutamisele on vähenenud.

Kalm rääkis Vikerraadio saades "Uudis+", et probleemid, miks rahukõnelustel kokkuleppele ei jõuta, on algusest peale samad.

"Suurim erimeelsus on see, mis peaks saama Bashar al-Assadist - kas tal on tulevas Süürias roll ja milline. Siin suurriikides ja kohapeal on eriarvamus. Assad ei leia, et ta peaks võimult lahkuma, opositsioon näeb tulevikku ainult ilma Assadita," selgitas ta.

Samas kui märtsis toimunud kõnelused toimusid ja vaherahu mingil määral kestis, siis praegu ei suudeta osapooli isegi ühise laua taha saada, kuna opositsioon ei tule kokku enne, kui nende pommitamine lõpetatakse.

ÜRO esindaja kõnelustel Staffan de Mistura ütles pärast teisipäevast kohtumist, et kui varem oli lootus rahukõnelustel mingit edu saavutada 70 protsenti, siis nüüd on see langenud 50 protsendile.

"Assadi puhul see, et ta ei kaota territooriumi ja on järjest võimsam, ei tõsta väga tema motivatsiooni võimust loobuda," lisas Kalm.

Süürias on olukord tema sõnul jätkuvalt halb.

"Kui sügisel veel räägiti sellest, et hukkunuid on kokku 250 000, siis need oli selgelt vananenud andmed. Nüüd on Süüria enda üks organisatsioon rääkinud, et 470 000 inimest on surnud, ÜRO räägib 400 000 hukkunust. Selge on see, et üle poole Süüria sõjaeelsest rahvastikust on pidanud oma kodudest lahkuma. Seega on situatsioon katastroofiline," tõdes teadur.

Viini kõneluste suurim edusamm oli tema sõnul see,e t vähemalt Punane Rist saab viia inimestele toitu, vett ja ravimeid.

Lahinguväljal käivad aga jätkuvalt lahingud. "ISIS on kaotanud viimasel ajal territooriume, ka Aleppo ümber on kaotamas, osad Alepposse viivad teed on ära lõigatud kurdide ja Süüria demokraatlike jõudude poolt. Samuti käivad lahingud Deir Ezzori ümber, mis on Aleppot Iraagiga ühendav piirkond, kus venelased võtsid võimu mõni aeg tagasi," selgitas Kalm.

Rahukõnelustele loodetakse tema sõnul naasta juuni jooksul. "Kui aus olla, siis see on keeruline. Eeldus selleks on see, et Süüria valitsusväed lõpetavad mõõdukate mässuliste positsioonide pommitamise, aga seda on väga raske ette näha. Järjest rohkem kohapeal, Lähis-Idas laiemalt, räägitakse sellest, et eks USA ja Venemaa lepivad midagi omavahel kokku ja see on ainus viis, kuidas lahendust saada," selgitas Kalm ja lisas, et teistele riikidele see ei meeldi.

Toimetas
Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Doksari Kirstie oma jõulumaa 2, 1/3: Šveits, Saas-Fee (Kirstie's Handmade Christmas, Inglise 2015)
Täna 14:45

Jõulude eel aitab alati pidumeeleolus Kirstie Allsopp taas koguperepühadeks valmistujatel uut inspiratsiooni leida ja ka omavahel loovuses võistelda. Kolmeosalises sarjas külastame esmalt Šveitsi käsitöömeistreid ja samuti vaatame, kuidas kodustel võistkondadel valmivad kõige omanäolisemad jõulupuukaunistused, advendikalendrid ning küpsetised.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus