ERR Moskvas: Venemaa on šokis
ERR-i korrespondent Moskvas Neeme Raud kinnitas, et Venemaa on lennukatastroofi tõttu šokis, sest tegemist oli riigi lennundusajaloo ohvriterohkeima õnnetusega.
Neeme Raud selgitas "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et siiani oli Venemaa suurim lennuõnnetus 1985. aastal, kui Taškentist Leningradi teel olnud Aerofloti lennuk Tu-154 alla kukkus. "See nõudis 200 inimelu, nüüd siis 224 hukkunut," tõdes ta.
Raua sõnul on küll ametlik leinapäev pühapäeval, kuid juba täna õhtul on suuremad telekanalid oma saatekavad ümber kujundanud: "Laupäevaõhtuse meelelahutuse asemel pakutakse palju vaiksemaid saateid ja filme."
Raud selgitas, et president Vladimir Putini korraldusel on katastroofi põhjuste uurimiseks moodustatud riiklik komisjon. Peamine versioon on see, et lennukil oli tehniline rike.
"Versioon, et lennuk võidi alla tulistada, on küll põhimõtteliselt veel laual, aga seda peetakse ikkagi vähetõenäoliseks. Seega kas alla andis tehnika või inimfaktor. Lennufirma Kogalõmavia esindajad kinnitasid ajakirjanikele, et lennuki kapten oli väga kogenud piloot ja tema professionaalsuses kahtlema ei pea," selgitas ajakirjanik.
Hiljem kinnitas Raud, et Venemaal usutakse pigem, et tegemist oli tehnilise rikkega. "Kui veel päeval rõhutasid Vene võimud, et kõik võimalused on veel laual, ka maa pealt tulistatud rakett, siis nüüd on seda nimetatud täiesti alusetuks nii Moskvas kui ka Egiptuses," ütles ta.
Samas tõusis reisilennuki allatulistamise versioon päeva jooksul teravalt. "New York Times kirjutab täna, et maapealsetest konfliktidest lähtuvad ohud tsiviillennundusele on Venemaal õnnetuste korral kohe mõtteis, kuna Venemaa toetusel Ida-Ukrainas tegutsevaid mässulisi süüdistatakse ju mullu Malaisia reisilennuki allatulistamises. Moskva ise eitab igasugust sidet Venemaal toodetud BUK-süsteemi abil toimunud katastroofiga ja süüdistab allatulistamises ikkagi Ukrainat. Aga seda, et tõsiselt võetakse teooriat, et maa peal toimuvate konfliktide oht on tsiviillennundusele olemas, näitab ka see, et Air France ja Lufthansa on teatanud, et katkestavad ettevaatusabinõuna Siinai poolsaare kohal lendamise," rääkis Raud.
Kogalõmavial on Raua sõnul ka varem üsna suuri probleeme olnud. "Internetis levivad teated, et lennukites on ka varem probleeme olnud, et ühel lennul olevat näiteks üks aken kleeplindiga kinni pandud ja et istmetel puuduvad turvavööd. Kuid Venemaa lennuametnikud on rõhutanud, et kõiki neid versioone uuritakse ja mingeid süüdistusi veel ei esitata, sest viimasel ajal ei olnud lennufirmaga probleeme ja nad on täitnud kõik ohutusnõuded," ütles Raud.
"Kuid firma on olnud varem probleemide ees, kui lendas veel Kogalõmavia nime all. 2012. aastal muudeti see Metrojeti nimeks. Üks põhjus on see, et 2011. aasta uusaastapäeval süttis lennufirma lennuk Surguti lennuväljal vahetult enne õhkutõusu ühe kütusepaagi lõhkemise tõttu ja lennuk põles täielikult. See kõik jäi inimestele meelde ja seepärast ilmselt muudeti nimi Metrojetiks. Nii et päris selge ja puhas minevik sellel firmal ka pole," lisas ta.
Neeme Raud märkis, et Kogalõmavia enda andmetel jääb ettevõte lennuohutuse skaalal maksimumist üsna kaugele. "Mulle jäi lennufirma kodulehel olevast õnnetuse kohta käivast avaldusest silma lause, et firma enda sõnul on nende lennuohutuse tase Euroopas, Venemaal ja SRÜ riikides mõõdetaval skaalal 0,67 ja seda 2,0 suurusest parimast võimalikust tasemest. Seega ta on küll plusspoolel lennuohutuse mõttes, kuid 2 pallist jääb päris oluliselt puudu," ütles ajakirjanik.
Vene uudistekanalite teatel saavad iga hukkunu lähedased kindlustuselt enam kui 2 miljoni rublase kompensatsiooni ehk pisut üle 28,5 tuhande euro.
Toimetaja: Merili Nael