Barroso ERRile: Euroopa projekt on näidanud enda tugevust
Eestis visiidil viibinud Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso ütles, et tema ametiajal on Euroopa Liit kahes kriisis olnud, kuid ühiselt suudeti nendest üle saada ja enesekindlamalt tulevikku vaadata.
Euroopa Komisjoni president andis intervjuu "Aktuaalsele kaamerale".
Loomulikult on hetkel põhiteema Vene-Ukraina konflikt. Kas teie arvates oleme jõudnud ummikusse?
Praegu on väga keeruline hetk. Kahjuks viimased uudised pole head. Me pole näinud tõelist olukorra rahunemist. Ukraina president Porošenko tegi avalduse rahuplaani ja relvarahu kohta. Loodan, et kõik osapooled, eriti Venemaa, hakkavad konstruktiivselt tegutsema. Hetk on tõepoolest ohtlik. Eelistaksime, et lahendust otsitaks dialoogis ja koostöös, mitte aga vastasseisus.
Viimased uudised Venemaalt kinnitavad, et dialoog ei toimi. Tuleval nädalal algab arutelu niinimetatud kolmanda põlvkonna sanktsioonide ehk tehnoloogiliste sanktsioonide üle. Millest on täpsemalt jutt?
See on Euroopa riikide valitsuste otsus. Mõni aeg tagasi Euroopa riigid palusid Euroopa Komisjoni valmistada ette uute meetmete pakett. Me tegime seda. Kui valitsused usuvad, et on käes hetk jätkata uue faasiga...
Kas praegu on õige hetk?
See pole minu otsustada. Ütlen selgelt - see on liikmesriikide vastutus. Arvan, et pean austama kompetentside lahusust Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide vahel. Välisministrid arutavad seda välisasjade nõukogus, seejärel toimub kohtumine. Osalen samuti arutelul tuleval nädalal Euroopa Ülemkogus, kui tulevad kokku riikide valitsusjuhid.
Minu arvates tuleb mõista järgmist. Esiteks on oluline, et liikmesriigid on ühtsed. Halvim, mis võib juhtuda, on see, kui mõni riik pooldab sanktsioone ja mõni mitte. Meil peab olema ühtne positsioon. Teiseks on tähtis mõista, et sanktsioonid pole teema lõpp. Meie eesmärk on dialoog ja olukorra rahumeelne lahendamine. See on muidugi põhihuvi Ukrainas, aga samuti terves Euroopas.
Meie Eestis peame veidi imelikuks, et meie, Euroopa Liit, müüme relvi oma väga agressiivsele naabrile, võimalikule vaenlasele. Kuidas on see võimalik? Pean silmas Prantsusmaad ja sõjalaevu.
See oli enne kriisi algust. Selles suunas töö juba käis. Tegime suuri pingutusi, et Venemaaga oleks head suhted. Kohtusin president Putiniga ja varem president Medvedeviga. Oleme andnud endast parima, saavutamaks Venemaaga häid suhteid. Kahjuks ei aidanud Ukraina sündmused suhete paranemisele kaasa. Aga ma võin mõista, et mõni valitsus oli enne kriisi teinud koostööd ka riigikaitse vallas. Nüüd on riikide enda otsustada, kas tingimused on projektidega jätkamiseks sobivad.
Aga mida teie arvate - kas "Mistrali" juhtum näitab, et raha dikteerib poliitikat, mitte aga moraalsed väärtused, nagu see peaks olema?
Arvan, et Euroopa Liidu riigid on seni näidanud arvestatavat ja positiivset ühtsust. /.../ Toimus Euroopa Liidu valitsusjuhtide kohtumine, kus leiti, et meil peab olema ühine positsioon Venemaa suhtes. Ühehäälselt mõisteti hukka Krimmi annekteerimine. Ühehäälselt otsustati toetada Ukrainat. Ja ühehäälselt leiti, et tuleb hoida uks avatuna dialoogiks Venemaaga.
Usun siiralt, et suur probleem Euroopas pole väikesed erimeelsused lähenemises. Probleem on see, et Venemaa ei austa rahvusvahelist seadust ning on tõsine probleem Venemaa ja Ukraina vahel. Minu arvates on vale püüda tähelepanu juhtida pisematele tehnilistele erihuvidele liikmesriikide seas.
Veel üks näide. Võib-olla on see vale näide, aga kui majanduskriis tabas Kreekat, siis oli võtmesõnaks "solidaarsus". Nüüd näib, nagu solidaarsus oleks valikuline, kui räägime Venemaa-poliitikast. Ma ei arva nii. Vastupidi. Isegi kui Ukraina pole Euroopa Liidu liige, oleme teatanud suuremahulisest Ukraina toetusprogrammist - 11 miljardit eurot. Osa sellest on tagastamatu abi, osa on laen. Alles sel nädalal andis Euroopa Komisjon Ukrainale 500 miljonit eurot. Ja Ukraina pole isegi EL-i liige!
Ma ei arva, et võiksime rääkida solidaarsuse vähesusest. Muidugi pole meie ressursid piiramatud. Tegelikkus on see, et isegi nende liikmesriikide seas, kes asuvad Venemaale lähemal, on erinevad arvamused, kuidas sellele teemale läheneda. Ja see on normaalne - oleme avatud demokraatlikud riigid, mitte aga üks riik ega totalitaarne süsteem. On normaalne, et 28 riigi seas on erinevaid arvamusi. Aga loeb see, et lõpuks võtame ühtse tugeva positsiooni. Usun, et nii on ka antud juhul.
Vahetame teemat ja räägime Rail Balticust. Loomulikult on see väga oluline meile, aga miks peaks Euroopa teised osad leppima ülisuurte investeeringutega sellesse projekti?
Meie liikmesriikide huvid on kõigi liikmesriikide huvid. Euroopa Komisjoni presidendina olen võidelnud niinimetatud Euroopa struktuuride liitmise eest. See tähendab, et raha, mida nüüd koos kasutame, investeeritakse ühendustesse, et mõni Euroopa osa ei jääks nii-öelda saareks, kus puudub kontakt teistega. Meil on nüüd struktuuride liitmise programm, mille eesmärk on muu hulgas ühendada Euroopa osad, näiteks Balti riigid, ülejäänud Euroopa transpordisüsteemiga, samuti ka energeetikasüsteemidega.
Mul on hea meel, et just täna, kui kohtusin Eest, Läti ja Leedu peaministritega, teatati, et saavutati kokkulepe Rail Balticu projekti küsimustes. Arvan, et projekt on väga tähtis Balti riikidele, olemaks ühendatud Euroopaga. Samuti tähtis ka Euroopale. Siis on meil ühtsus. Küll oma eriarvamustega, aga me oleme kõik osad samast Euroopa Liidust.
Loodan, et projekt valmib õigeaegselt, et kvalifitseeruda rahastamiseks. CEF-programmi raames peaks sellest saama prioriteet, mis loodetavasti esitatakse enne septembrit.
Olete olnud Euroopa Komisjoni president 10 aastat. See on loomulikult väga pikk aeg. Aga kas nõustute, et viimastel aastatel oleme liikunud Euroopana ühest kriisist teise ja skeptiliste inimeste arv kasvab. Kas see on probleem?
Muidugi on see probleem. Aga asju tuleb näha perspektiivis. Aastal 2004 oli Euroopa Liidus kõigest 15 riiki. Nüüd on 28. Peaaegu kaks korda rohkem. Ma olen väga uhke, et nende kümne aastaga, mil olin komisjoni president, olime suutelised laienema. Ja nüüd on sellised riigid nagu Eesti ja teised Balti riigid aktiivsed Euroopa Liidu liikmed.
Eesti liitus eurotsooniga. Läti liitus hiljuti eurotsooniga. Leedu liitub 1. jaanuaril 2015. Kui mõelda, et mõne aja eest ütlesid skeptikud ja kriitikud, kõik need anti-eurooplased, et euro lõpp on käes... Me peame ütlema, et nad eksisid! Meil oli õigus! Meie projekt on näidanud enda vastupidavust, tugevust.
Liikmesriigid mõistavad, et rahvusvahelise olukorra tõttu, kaasa arvatud julgeoleku küsimuses, saame kaitsta enda huve ja propageerida meie väärtusi ainult üheskoos. Jah, on olnud ülirasked aastad. Ma olen kogu aeg kriisis olnud. Minu esimesel ametiajal oli põhiseaduslik kriis, siis sündis Lissaboni lepe. Teisel ametiajal tuli rahanduskriis. Aga me suutsime kriisist üle saada ja vaadata enesekindlamalt tulevikku.
Kellest saab Euroopa Komisjoni uus president?
Seda otsustavad liikmesriigid ja Euroopa Parlament.
Keda teie sellel kohal näha sooviksite?
Olen juba oma arvamust väljendanud, aga komisjoni presidendina poleks mul kohane öelda, kes peaks olema uus president. Euroopa Rahvaparteid tundes väljendasin oma positsiooni. Nüüd tuleb Euroopa valitsusjuhtide kohtumine. Euroopa Ülemkogu teeb ettepanekud vastavalt kokkulepetele, seejärel Euroopa Parlament hääletab. Loodan, et otsus võetakse vastu vastavalt kokkuleppe reeglitele. See on kõige tähtsam.
Minul kui lahkuval presidendil pole sobilik öelda, kes peaks olema minu mantlipärija. Saan ainult kinnitada, et teen selle isikuga igakülgset koostööd, et meie projekt oleks ühtne ja tugev.
Aitab poliitikast. Te kohtusite täna Arvo Pärdiga. Miks just temaga? Ja millal avastasite tema muusika?
Juba aastaid tagasi. Olen Arvo Pärdi suur austaja. Pean teda üheks meie aja suuremaks heliloojaks. Ta on geenius. Eesti peaks tema üle väga uhke olema. Seepärast, kui mind siia kutsuti, küsisin, kas oleks võimalik kohtuda Arvo Pärdiga.
Tean peaaegu kõiki tema teoseid. Ta on väga kaasaegne helilooja. Vahel pole tema muusika lihtne, aga samas meeldib mulle tema muusikas see, et vahel ma ei leia kaasaegses muusikas emotsioone.
Täna, kui olin pressikonverentsil koos Eesti peaministri ja teistega, kuulasin kirikukelli. Need helisesid! Ja me näeme neid kelli ka Arvo Pärdi muusikas! See on vaimustav. Kuidas ta suudab teha muusikat, mis on pealtnäha nii lihtne, aga samas nii võimsate tunnetega - see on vaimustav.
Seepärast olen uhke, et kohtusin ühe suurema heliloojaga meie ajal ja ilmselt meie ajaloos üldse. Ta on tähtis tegelane Euroopa ja maailma muusikas.
Ja veel lõpuks... Kes tuleb jalgpalli maailmameistriks?
Ma tõesti ei tea. On olnud nii palju üllatusi. Hispaania ja Inglismaa on väljas. Minu kodumaal Portugalil ei lähe hästi. Aga vaatame, mis edasi saab.
Arvan, et Brasiilia on endiselt favoriit. Argentina ilmselt samuti. Prantsusmaa mängib hästi.
Ilmselgelt olete jalgpallifänn.
Olen! See on minu mööndus populismile. Ma armastan muusikat - ooperit ja džässi, aga meeldib lõdvestuda ka jalgpalli vaadates. Minu kodumaal on jalgpall ülipopulaarne.
Toimetaja: Merili Nael