Põhja-Korea katsetas väidetavalt vesinikupommi ja tekitas sellega maavärina
Põhja-Korea teatas kolmapäeval vesinikupommi esimesest edukast katsetamisest, mis riigimeedia hinnangul on maa tuumaarengus tohutu samm edasi.
"Rahvavabariigi esimese vesinikupommi katsetus viidi edukalt läbi 2016. aasta 6. jaanuaril kell 10.00," kinnitati riikliku telekanali teadaandes. Riigis registreeriti samal ajal maavärin magnituudiga 5,1, mida naaberriigid pidasid koheselt tuumakatsetuseks, vahendasid BNS, BBC, Reuters jt.
Märkimisväärne on ka see, et katsetus leidis aset kaks päeva enne diktaator Kim Jong-uni sünnipäeva.
Lõuna-Korea, Jaapani ja Hiina meediakanalite kogutud info kohaselt oli tegemist "inimese korraldatud plahvatusega" ehk siis tuumakatsetusega. Samas on eksperdid kahelnud, kas tegu oli ikkagi just nimelt vesinikupommiga.
USA seismoloogide informatsiooni kohaselt asus tõuke kese 50 kilomeetri kaugusel loodes Kilju linnast, mis asub Punggye-ri tuumakatsetuspolügooni kõrval.
"Arvestades varasemate samalaadsete juhtumitega, siis on võimalus, et tegemist oli Põhja-Korea tuumakatsetusega," ütles Jaapani valitsuse eestkõneleja Yoshihide Suga ajakirjanikele. Suga sõnul analüüsib Tokyo kujunenud olukorda.
Riigid mõistavad üksteise järel katsetuse hukka
Jaapani peaminister Shinzo Abe mõistis hukka Põhja-Korea avalduse vesinikupommi katsetamisest kolmapäeval, nimetades seda tõsiseks ohuks Jaapanile ja väljakutseks tuumarelva leviku tõkestamise jõupingutustele.
"Ma mõistan selle karmilt hukka," ütles Abe ajakirjanikele. "Põhja-Korea korraldatud tuumakatsetus on tõsine oht meie riigi julgeolekule ja me ei saa absoluutselt seda sallida". Ta lisas, et sellega on heidetud äärmiselt tõsine väljakutse rahvusvahelistele jõupingutustele tuumarelva leviku tõkestamiseks.
Samuti on hukkamõistu väljendanud Valge Maja. Avalduses tõotatakse anda Põhja-Koreale kohane vastus, rõhutades samas, et ei saa kinnitada väidet vesinikupommi katsetusest.
"Kuigi me ei saa neid väiteid veel kinnitada, taunime me igasugust ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni rikkumist ja kutsume taaskord Põhja-Koread üles järgima oma rahvusvahelisi kohustusi," ütles teisipäeva hilisõhtul (Eesti aja järgi kolmapäeva hommikul) Valge Maja riikliku julgeolekunõukogu kõneisik Ned Price.
Tauniva avalduse on teinud ka Lõuna-Korea. "Me mõistame karmilt hukka, et Põhja-Korea viis ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone rikkudes ning meie ja rahvusvahelise üldsuse korduvatest hoiatustest hoolimata läbi neljanda tuumakatsetuse," on öeldud valitsuse avalduses, mille luges televisioonis ette Lõuna-Korea riikliku julgeolekunõukogu asejuht.
President Park Geun-Hye kutsus kohe pärast teadet katsetusest kokku julgeolekunõukogu istungi.
"Me võtame tarvitusele kõik vajalikud abinõud, seal hulgas ÜRO Julgeolekunõukogu täiendavad sanktsioonid /---/ nii, et Põhjal tuleb oma katsetuse eest kallist hinda maksta," seisab avalduses. Selles ei märgitud Pyongyangi väidet, millesse rahvusvahelised eksperdid suhtuvad skeptiliselt, et tegemist oli võimsa vesinikupommi katsetusega.
Kokku seitse katsetuse teinud riiki
Põhja-Korea ehitab oma tuumakatsetuspolügoonil uut tunnelit, kirjutas USA mõttekoda detsembris. Analüütikud tegid vastavasisulise järelduse satelliitpiltidelt Punggye-ri polügoonist, kus Põhja-Korea korraldas alates 2006. aastast kolm maa-alust tuumakatsetustega seotud testplahvatust. Aprillist novembrini tehtud satelliitpiltidelt on näha uue tunneli sissekäiku ning ehitustegevust.
Vesinikupomm ehk termotuumapomm on aatomipommiga sarnanev massihävitusrelv. Kui aatomipommis toimub raskete tuumade lagunemine, siis vesinikupommis toimub lisaks raskete tuumade lagunemisele ka kergete tuumade ühinemine.
Kerged tuumad nagu LiD ja vesinik ühinevad. Rasked tuumad nagu U238 lagunevad. Tuumade ühinemisel ja lagunemisel saadud energiat kasutatakse termotuumareaktsiooni süütamiseks.
Vesinikupommi katsetusi on nüüdseks teinud seitse riiki: Venemaa, USA, Suurbritannia, Hiina, Prantsusmaa, India ja Põhja-Korea.
Toimetaja: Marju Himma, Laur Viirand
Allikas: BNS