President Hollande pidi tööreformi eriõigustega läbi suruma
Prantsusmaa sotsialistlik valitsus seisab aasta enne presidendivalimisi raskete valikute ees. Nii, nagu mitmed teised Vana Euroopa majandused, vajab ka Prantsusmaa majanduse ergutamiseks liberaalseid reforme. Tööreformi eelnõu pidi president Francois Hollande aga parlamendi alamkojast põhiseaduslike eriõigustega läbi suruma.
Prantsuse põhiseaduse viies peatükk määratleb valitsuse ja parlamendi vahelisi suhteid. Sinna kuuluv 49. artikkel lubab muu hulgas läbi suruda seaduseelnõusid alamkoja nõusolekuta. Just seda võimalust pidid president Hollande ja peaminister Manuel Valls kasutama, sest kuigi sotsialistidel on Rahvusvassamblees ehk alamkojas enamus, ei toeta erakonnakaaslased valitsuse tööreformi eelnõu, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Eelnõu läheb nüüd menetlemiseks otse senatisse, kust ta tuleb alamkotta vaid lõpphääletusele. Hääletus rahvusassamblees on aga juba omakorda seotud usaldushääletusega - ehk teisisõnu, see sama enamus, mis tööreformi ei toeta, võib Vallsi valitsuse laiali saata. Seda aga tõenäoliselt ei juhtu, sest kuigi sotsialistid oma presidenti ja valitsust ei toeta, pole nad valmis enne valimisi valitsuskriisi esile kutsuma.
Miks Hollande just jõumeetmeid rakendab on ka selge - alles märtsis pidi ta oma poliitilist jõuetust tunnistama, kui parlament polnud nõus heaks kiitma põhiseaduse muudatust, millega oleks saanud terroristidelt kodakondsust ära võtta. Peaminister Valls tunnistas aga, et kui tööreformi oleks tahtnud tavaprotseduuridega seaduseks hääletada, oleks pidanud selle eesmärke ametiühingute meele järgi kõvasti lahjendama.
Eestlaste jaoks pole reformi ettepanekud teab-mis radikaalsed - näiteks tööandjale antakse vabamad käed otse töötajaga läbi rääkida, selmet ametiühingutega kollektiivlepingu järgi talitada. Ametiühingutest saab mööda minna ka töötundide, lisatasude ja puhkusepäevade osas.
Nii ametiühingud kui tudengid on oma pahameele juba tänavatele toonud ning tegelikult on valitsus nende rahustamiseks varasemalt osa ettepanekuid ka muutnud. Näiteks ei seatud lage koondamistasudele. See ja mitmed teised muudatused on võtnud omakorda aga äriringkondade toetuse. Seega pole reformil justkui üldse toetajaid. Uuringufirma Elabe läbi viidud küsitluse järgi on ligi neli prantslast viiest selle vastu.
Ometi on kogu reformi eesmärk just noori inimesi aidata. Kui üldine tööpuudus on Prantsusmaal umbes 10 protsenti, on noortest tööta ligi veerand. Sarnase reformi on suutnud läbi viia näiteks Ühendkuningriik, Saksamaa ja isegi Itaalia, ent seni mitte Prantsusmaa.
Kõik see on nüüd eelmäng järgmisel aastal toimuvatele presidendivalimistele. Osa kommentaatoreid arvab, et Hollande ei pääseks edasi esimesest ringistki. See tähendaks edu parema tiiva äärel paikneva Marine Le Peni jaoks, kes läheks sel juhul teises ringis juba kokku kellegagi nii-öelda peavoolu paremtiivalt - tõenäoliselt endise presidendi Nicolas Sarkozyga.
Hollande ise on öelnud, et otsustab oma kandideerimise aasta lõpus. Varasemalt on ta lubanud, et kui ta ei suuda aasta lõpuks töötust vähendada, ei kavatse ta üldse kandideerida. Presidendivalimiste esimene voor toimub juba vähem kui aasta pärast 23. aprillil.
Toimetaja: Aleksander Krjukov