Malaisia politsei: Põhja-Korea käsilased üritasid surnukuuri sisse murda
Põhja-Korea diktaatori poolvenna Kim Jong-nami mõrva uurivate Malaisia politseinike sõnul on keegi üritanud sisse murda surnukuuri, kus tapetu surnukeha hoitakse.
"Me teadsime, et keegi on üritanud tungida haigla surnukuuri. Meil tuli seetõttu võtta kasutusele ettevaatusabinõud," vahendas Helsingin Sanomat Malaisia politseijuhi Khalid Abu Bakari sõnu ajalehele Malay Mail.
Politseijuht andis mõista, et sissemurdmiskatse taga on Põhja-Korea režiimiga seotud jõud. "Me teame, kes nad on. Mul pole vaja sellest pikemalt rääkida," lisas ta.
Juhtunu tõttu valvavad surnukuuri nüüd hambuni relvastatud eriüksuslased.
Teisipäeval viisidi Malaisia võimud Põhja-Korea vastuseisust hoolimata läbi lahkamise. Lahkamine kinnitas varasemat versiooni, et diktaator Kim Jong-uni poolvend tapeti tema kehale mingi tundmatu mürkaine asetamisega. Kuidas see aga täpselt mõjus, pole veel kas teada või vähemalt avaldatud.
Kaks naist määrisid tundmatut ainet Kimi näole
Põhja-Korea liidri Kim Jong-uni poolvend Kim Jong-nam tapeti Kuala Lumpuris 13. veebruaril.
Mõrvas kahtlustatuna on kinni peetud üks Vietnami ja üks Malaisia kodanik. Väidetavalt ei teadnud nad ise, et nad Kimi tapavad. Nende väitel paluti neil raha eest Kimile "vingerpussi" teha ehk siis aine näkkupihustamine pidi olema kõigest nali. Lisaks on kinni peetud ka üks Põhja-Korea kodanik.
Selle versiooni lükkas politseijuht aga kolmapäevasel pressikonverentsil tagasi. Abu Bakar selgitas, et naised määrisid mürgist ainet Kimi näkku oma kätega ning teadsid ise kindlasti, et tegu on mürgiga, sest pärast rünnaku sooritamist pesid nad kiiremas korras oma käed ära.
Tagaotsitavaks on kuulutatud kolm Põhja-Korea kodanikku, nende seas ka saatkonna kõrge ametnik Hyon Kwang Song, keda Malaisia võimud juhtumi asjus üle kuulata soovivad, vahendas BBC.
Kim Jong-nam oli Lõuna-Korea luure väitel oma elu pärast hirmul ning saatis oma poolvennale 2012. aastal kirja, kus palus enda ning oma perekonna pärast. Tal oli kahe naisega kolm last.
Kim Jong-nam tapeti pärast kuueaastast välismaal viibimist, ta oli just kavatsenud kodumaale tagasi pöörduda ning teel Pyongyangi lennule. Tapmise põhjus jääb siiski veel segaseks, sest diktaatori ja tema valitsuse jaoks oli "elumehena" tuntud Kim Jong-nam väidetavalt pigem nuhtluseks kui otseseks hädaohuks. Samas on teada, et tapmise hetkel oli ta just kavatsenud kodumaale tagasi pöörduda ning teel Pyongyangi lennule.
Kim Jong-nam elas 2000. aastate algusest alates suurema osa ajast Macaus, Hiinas ja Singapuris.
Ta oli minevikus kritiseerinud oma perekonna dünastiat Põhja-Koreas. Ühes 2012. aastal ilmunud raamatus on kirjutatud, et Kimi arvates puuduvad ta nooremal poolvennal juhiomadused. Samas on ta öelnud, et ei ole ise liidrirolli saamisest huvitatud.
Malaisia ei anna Põhja-Korea liidri tapetud poolvenna surnukeha perekonnale üle enne, kui viimased ei ole tõestanud enda sugulussidet DNA-prooviga, seda vaatamata Pyongyangi nõudmisele surnukeha üle anda.
"Seni pole ükski perekonnaliige ega lähisugulane tulnud surnukeha tuvastama ega tagasi nõudma. Me vajame DNA-proovi mõnelt pereliikmelt, et see klapiks surnud isiku profiiliga," ütles politsei esindaja Abdul Samah Mat varem. "Põhja-Korea on esitanud palve surnukeha tagasisaamiseks, ent enne surnukeha üleandmist peame me identifitseerima, kellele surnukeha kuulub."
Malaisia on üks väheseid riike, kellel on diplomaatilised sidemed Põhja-Koreaga, kuid Kim Jong-nami tapmine on suhteid tõsiselt halvendanud.
Toimetaja: Laur Viirand