Carri Ginter: Euroopa Liit on mugavaks muutunud
Tuntud vandeadvokaat ja Tartu Ülikooli Euroopa Liidu õiguse dotsent Carri Ginter leiab, et Euroopa Liidu liidrid on võtnud mugava hoiaku, kus asju ei selgitata ja inimeste hirme ei vaevuta selgitustega maha võtma, mistõttu saigi juhtuda nii, nagu britid möödunud nädalal hääletasid. Samuti paneb Ginter imeks, et selline ajalooline otsus üldse rahvahääletusele pandi.
Vandeadvokaat ja TÜ dotsent Carri Ginter on eeskätt migratsiooniküsimuses tajunud EL-i juhtide suhtumises üleolekut, mis ongi nad rahvast võõrandanud.
"Teatud valgustatuse ja üleoleku tunne on õhus: arvatakse, et seda ei peagi seletama, see on iseenesestmõistetav. Klassivahe jääb tajumata. Inimestel on aga hirmud, nad päriselt kardavad, kuid valitseva poole sõnum on, et teie hirmud on ilmaasjata ja seal diskussioon lõppeb," selgitas Ginter Vikerraadio saates "Uudis+". "Vastaskampaania tegijad ütlevad, et muidugi teie hirm on põhjendatud," selgitas Ginter, kuidas äärmuslikud jõud mõjule on saanud.
Tema hinnangul tunneb tavaline inimene pagulasküsimuses aga reaalset hirmu ega tea, kuhu oma küsimustega pöörduda või kust vastuseid otsida, sest EL on oma kommunikatsioonis selgelt laisaks ja suhtluses ühepoolseks muutunud.
"Kui panna Vabaduse väljakule õhupallid ja öelda, et see on Euroopa päev ning arvata, et sellest tekib inimestel mingi arusaamine, siis väga paljus on organisatsioon muutunud mugavaks."
Vandeadvokaadi hinnangul peaks EL üha ja üha oma ideed selgitama ning kommunikeerima põhjuslikku seost EL-i ja mitukümmend aastat sõdadest puutumata Euroopa vahel.
Solidaarsusklausel küsitav
Ginter peab küsitavaks solidaarsusprintsiibi rakendamist põgenike ümberasustamisel.
"Solidaarsusklausel on seotud ootamatusega ehk siis põgenike voolu juurdekasv peab olema ootamatu. Kui ühe riigi juhtfiguur ütleb, et olete kõik teretulnud, kas see siis ikka on ootamatu, kui nad tulevad ka?" viskas Ginter õhku retoorilise küsimuse.
Brexit tehti ära lihtsameelseid lollitades
Ginteri arvates jäi Brexiti hääletuse eel sõelale eksitav kommunikatsioon, mille õnge lihtsameelsed läksid.
"Inglismaal lubati anda kogu EL-ile makstav raha haigekassale. Intelligentne inimene saab aru, et seda mitte kunagi ei juhtu, aga kui võtta väga lihtsalt, siis ahvatlev on mõelda, et haigakassas on nii palju raha juures," tõi ta konkreetse näite.
Samuti pani ta imeks, et EL-ist väljaastumine Suurbritannias üldse rahvahääletusele pandi.
"Rahvahääletus on hea vahend kontrollimaks trende, eelistusi ja soove, aga panna ajalooline sündmus rahvahääletusele ja loota, et see läheb kuidagi õnneks, on natuke lihtsameelne."
Seda, et britid astuvadki EL-is välja, ei pea Ginter aga veel täiesti kindlaks, sest parlament võib kas selle otsuse vastu hääletada või siis teha ettepaneku EL-i aluslepingu muutmiseks ning nõustuda EL-i jäämisega uutel tingimustel. Ka ta ise hindab, et EL vajaks uut alusdokumenti, mille pealt edasi minna, et vältida liidu murenemist ja polariseerumist, mille Suurbritannia lahkumine muidu tõenäoliselt kaasa toob.
Toimetaja: Merilin Pärli