Mihkelson põgenikekriisist: täna on küsimuse all kogu Euroopa Liidu püsima jäämine
Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul näitavad Türgi rannikul tehtud pildid uppunud 3-aastasest Süüria poisist Ailanist põgenikekriisi dramaatilist poolt, kuid tema arvates võib liigselt emotsionaalsele tasandile laskumine kriisile lahenduste otsimist takistada.
"Kahtlemata olid need dramaatilised kaadrid ja kahjuks neid tuleb nii otse sõjakoldest Süüriast, kus hukuvad naised ja lapsed, kui ka mujalt maailmast," nentis Mihkelson saates "Välisilm" antud intervjuus.
Samas ei võrdleks Mihkelson hiljuti paljusid puudutanud fotot teiste samalaadsete märgiliste ülesvõtetega, sest rändekriis, millega Euroopa Liit täna silmitsi seisab, on tunduvalt rängem kui varem toimunud kriisid.
"Pärast sel nädalavahetusel Luxembourgis toimunud kohtumist oma Euroopa kolleegidega võin küll öelda, et tegemist on võib olla ühe tõsiseima kriisiga Euroopa Liidu ajaloos," tunnistas Mihkelson, kes lisas, et täna ei ole küsimuse all mitte ainult Schengeni viisaruumi vaid kogu Euroopa Liidu püsima jäämine.
Vaatenurgad kriisile on erinevad
Samuti sõnas IRL-i riigikogu saadik, et EL-i liikmesriikide poliitikud tajuvad pagulaskriisi erinevate nurkade alt ning päris ühist meelt pole saavutatud. "See sõltub sellest, millist gruppi või erakonda poliitikud esindavad, kuid viimasel kohtumisel olid olemas mõlemad vaatenurgad," rääkis Mihkelson.
Tema sõnul leiti kohtumisel, et neile, kes sõjapõgenikena rahvusvahelist kaitset otsivad, tuleb seda pakkuda viisil ja korral, mis ei kahjustaks Euroopa väärtusruumi ja huvisid.
"Aga teisest küljest kõlasid väga selgelt arvamused, et kui me ei tegele probleemi juurtega ehk Süüria konfliktiga, siis need probleemid jäävad meile pikkadeks aastateks aga võib olla ka aastakümneteks," nentis Mihkelson.
EL pole suutnud strateegiliselt reageerida
Saksamaa plaanib riigikogu saadiku andmetel kulutada põgenike ja pagulaste vastuvõtmiseks 10 miljardit eurot aga EL tervikuna on toetanud Türgis, Liibanonis ja Jordaanias olevaid põgenikelaagreid ligikaudu nelja miljardi euroga.
"Euroopa Liit on pigem teinud selliseid reageerivaid samme, kuid ei ole suutnud strateegiliselt jõuda nende juurteni," ütles IRL-i poliitik, kelle hinnangul pole EL teinud piisavalt, et tõkestada kuritegelike organisatsioonide poolt koordineeritavat inimkaubandust.
Marko Mihkelsoni arvates on probleemile raske leida lahendust, kuna viimase otsimine sumbub tihti emotsionaalsele tasemele. "Need samad pildid ja klipid, dramaatilised sündmused Vahemerel ja Euroopas ja siis tõstatub mõnel poliitikul küsimus, miks Ungari kaitseb EL-i välispiiri ning väidab, et tegemist oleks justkui Euroopa väärtuste vastase poliitikaga," oli Mihkelson kriitiline.
Märgid EL-i ühtsuse kadumisest on nähtavad
Tema arvates on Euroopa ühtsusele murenemismärke rohkem kui ühelgi varasema kriisi puhul. "Kes meenutab täna Kreeka kriisi," küsis Mihkelson, kes aga märkis, et üks positiivne moment Luxembourgi kohtumiselt oli see, et Ukraina kriis pole EL-i poliitikute radarilt kadunud.
Euroopa Komisjoni juhi Jean-Claude Junckeri uus plaan rändekriisiga võitlemisel peaks tulema käesoleva nädala kolmapäeval, kuid IRL-i riigikogu saadiku arvates on veel vara seda kommenteerida.
"Homme peaks valitsus eelnevalt Eesti positsioone läbi arutama ja eks kindlasti ka meil tuleb punkt punkti haaval läbi käia need sammud, mida me teeme mitte ainult palju räägitud numbri osas, aga väga oluline ka see, mida Eesti saab anda põgenikelaagrite toetamiseks ja piirikaitse tõhustamiseks," leidis riigikaitsekomisjoni esimees.
Toimetaja: Allan Rajavee