Mälksoo: Venemaa on rääkinud rahvusvahelise õiguse keelt kui võõrkeelt
Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse professoril Lauri Mälksool valmis viieaastase uurimistöö kokkuvõttena monograafia Venemaa rahvusvahelise õiguse käsitlustest. Mälksoo hinnangul on rahvusvahelise õiguse keel Venemaa jaoks kui võõrkeel ning võib öelda, et üldise rahvusvahelise õiguse kõrval on see ka regionaalne.
Mälksoo rääkis ETV saates "Terevisioon", et Venemaa arusaamine rahvusvahelisest õigusest tuleneb ilmselt riigi õiguskultuurist.
"Näiteks Vene õiguskultuuri kontekstis on sealsed mõtlejad mõnikord kritiseerinud sellist asja nagu õiguslik nihilism ehk teisisõnu - õigus võib-olla ei ole üldse kõige suurem väärtus ühiskonnas ja sellepärast õigust kasutatakse hästi instrumentaalselt," ütles Mälksoo, tuues näiteks, et Venemaa räägib rahvusvahelisest õigusest vastavalt vajadusele.
"Tegelikult umbes midagi sellist Vladimir Putini retoorikas võis näha. Enne Krimmi Venemaa koguaeg kritiseeris ise lääneriike, öeldes, et seal rikutakse rahvuvahelist õigust, kuid siis korraga toimus täielik kannapööre ja nad ei näi sellest ise olevat häiritud," lisas professor.
Tema sõnul võib rahvusvaheline õigus olla regionaalne. "Arvan, et Venemaa olukorral ja lool ja suhtumises rahvusvahelisse õigusesse on ka mingi üldine sõnum rahvusvahelise õiguse jaoks - võib-olla tegelikult rahvusvaheline õigus ongi olulisel määral regionaalne, võib-olla on see kogu aeg nii olnud," arutles Mälksoo.
"Need, kes tegelevad ajalooga, ütlevad, et rahvusvaheline õigus oli omamoodi Euroopa või Lääne produkt, mida laiendati mujale. Sellepärast mulle tundub, et Venemaa on viimastel sajanditel paljuski rääkinud rahvusvahelise õiguse keelt kui võõrkeelt. Nüüd on huvitav see, kuidas ikkagi selle kõrval, et meil on üks maailm, rahvusvaheline kogukond ja ÜRO, alati kehtestab ennast ka regionaalne rahvusvaheline õigus," lisas ta.
Ta tõi näiteks Euroopa Liidu ja Euraasia Liidu võrdluse. "Kui vaadata, kuidas Venemaa kopeerib Euroopa Liitu oma Euraasia majandusliidus, siis see on üritatud institutsioonideni välja sinna ruumi üle kanda. Lihtsalt selle vahega, et Euroopa Liidus on vanade suurvõimude tasakaal, aga Vene ruumis on alati üks ja sama Moskva, kes teisi kipub käsutama," selgitas professor.
Mälksoo hinnangul on rahvusvahelises õiguses üksmeele leidmine keeruline. "Mõnikord on rahvusvaheline elu ja õigus nii keerulised, et sõnastuse ja komakohtade üle võidakse vaielda 20 aastat. /.../ Isegi kui aeg-ajalt õnnestub milleski kokku leppida, siis kultuurierinevused ja geopoliitilised huvid ära ei kao. Üks sõnum Läänele on see, et kui üritame Venemaale sisendada, et saa selliseks nagu Lääs, siis seda tegelikult ei juhtu," märkis ta.
Euroopa teadusagentuuri individuaalgrandi raames tehtud viieaastase uurimistöö kokkuvõttena Lauri Mälksoo monograafia Venemaa rahvusvahelise õiguse käsitlustest. Raamatu esitlus toimub täna Tallinnas teaduste akadeemias ja hommeTartus TÜ muuseumis. Mälksoo jaoks asetub see uurimistöö vanasse Tartu ülikooli õigusteadlaste traditsiooni, milleks on Venemaa õiguse ja õigusmõtlemise "tõlkimine" Lääne konteksti.
Monograafia jaguneb kolme ossa: rahvusvahelise õiguse ajalugu Venemaal, rahvusvahelise õiguse teoreetiline käsitlus kaasaegsel Venemaal ja kaasaegse Venemaa rahvusvahelise õiguse praktika erinevates valdkondades nagu sõjalise jõu kasutamine, inimõigused, maailma kaubandusorganisatsioon (WTO), rahvusvaheliste investeeringute õigus jne.
Toimetaja: Merili Nael