Pevkur: Türgi pagulaslaagrite elanikud võivad näha viisavabadust soodsa võimalusena Euroopasse pääsemiseks

Video
Maria-Ann Rohemäe
4.05.2016 21:26
Rubriik: Välismaa

Eesti poliitikute hinnangul on oluline, et Türgile ei tehtud Euroopa Liiduga viisavabaduse saamiseks allahindlust. Dublini reegli reformise ettepanekus on meie siseministri sõnul positiivseid punkte, kuid tema arvates ei saa Eesti nõustuda automaatse varjupaigataotlejate ümberjaotamisega.

Siseminister Hanno Pevkuri hinnagul on Eesti vaatevinklist oluline, et Türgi peab Euroopa Liiduga viisavabaduse saamiseks täitma kõik ettenähtud tingimused. "Ühest küljest on need positiivsed mõjud, teisest küljest me teame, et Türgis on väga palju pagulaslaagris inimesi, kes siis võib-olla näevad endal võimalust vähe lihtsamini Euroopa Liitu siseneda," selgitab Pevkur, vahendab "Aktuaalne kaamera".

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni liikme Marko Mihkelsoni sõnul on viisavabaduse küsimus EL-i ja Türgi vahelise leppe kontekstis kõige väiksem asi. "Selle viisavabaduse puhul ei ole piirid ju avatud, sest dokumendikontroll ju jätkub," märgib Mihkelson.

Dublini reegli reformimise kohta ütleb Mihkelson, et tema jaoks on arusaamatu komisjoni ettepaneku punkt, mis kohustab neid liikmesriike tasuma solidaarsusmaksu, kes ei soovi varjupaigataotlejate ajutises ümberjaotamises osaleda.

"See pigem tõrjub ka Euroopa kodanikke justnimelt Euroopa institutsioonide tegevuse suhtes või esitab täiesti loomuliku küsimuse, et kas see ei ole ikkagi suveräänsuse riive," möönab IRL-i saadik.

Pevkuri sõnul on positiivne, et komisjon soovib näiteks Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti muutmist täievoliliseks agentuuriks, kuid samas ei saa Eesti tema hinnangul nõustuda automaatse varjupaigataotlejate ümberjaotamisega. Samuti ei ole praegu selge, kuidas see täpselt toimima peaks.

"Kuidas arvutatakse näiteks seda, et kui eelmise aasta varjupaigataotlejate number ületab 150 protsenti, kas toimub siis näiteks tasaarveldus, kui Eestisse siseneb 150 protsenti varjupaigataotlejaid, võrreldes eelmise aastaga, kas ka Eesti saab ära anda osad varjupaigataotlejad või mitte," loetleb Pevkur komisjoni muudatusettepanekutega kerkinud küsimusi

Dublini reegli reformimisega seoses rõhutab Pevkur, et tegu on komisjoni esialgse ettepanekuga ning ükski liikmesriik ei ole veel seisukohta kujundanud.

Toimetas
Allan Rajavee

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Doksari Kirstie oma jõulumaa 2, 1/3: Šveits, Saas-Fee (Kirstie's Handmade Christmas, Inglise 2015)
Täna 14:45

Jõulude eel aitab alati pidumeeleolus Kirstie Allsopp taas koguperepühadeks valmistujatel uut inspiratsiooni leida ja ka omavahel loovuses võistelda. Kolmeosalises sarjas külastame esmalt Šveitsi käsitöömeistreid ja samuti vaatame, kuidas kodustel võistkondadel valmivad kõige omanäolisemad jõulupuukaunistused, advendikalendrid ning küpsetised.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus