Mariupoli saatus võib otsustada relvarahu püsimise
Ukraina välisminister Pavlo Klimkin teatas täna pärast Pariisis peetud kohtumist nn Normandia neliku välisministritega, et Ukraina kardab, et Venemaa-meelsed sõdijad püüavad oma kontrolli alla saada ka valitsusvägede käes olevat Mariupoli sadamalinna.
"Me oleme äärmiselt mures viimaste rünnakute pärast Mariupoli juures ja teistes kohtades, mis on Mariupoli lähedal. Me oleme mures võimaliku vägede ümberpaigutamise pärast Debaltsevest Mariupoli suunas," vahendas Reuters Klimkini sõnu.
Mariupoli saatus võib otsustada, kas riigi habras relvarahu peab või algab Ida-Ukrainas ulatuslik sõda, kirjutab The Christian Science Monitor.
Väljaanne kirjutab, et 500 000 elanikuga Mariupol ei ole muidu paik, mis väga ülemaailmset tähelepanu pälviks. Kuid linn, mis jääb täpselt Krimmi ja Venemaale viivate teede vahele, on nüüd rahvusvahelise tähelepanu keskpunktis, kui uus võimalik sõja eesliin Ukrainas.
Kiievi sõnul koondub Mariupoli ümbert massiliselt mässuliste vägesid ning need üritavad varsti linna haarata. Sadam oleks Ukraina analüütikute arvates separatistidele oluline seepärast, et see tagaks neile ühenduse merega ja Krimmiga ning annaks separatistidele ka suure psühholoogilise tõuke lisaks juba võetud Debaltsevele veel edasi liikuda.
Separatistid ütlevad, et seesugust plaani neil pole ning Debaltseve oli erand, kuna Ukraina väed olevat nende sõnul olnud Debaltseves täielikult ümberpiiratud juba enne, kui Minski relvarahu kehtima pidi hakkama. Tundub, et ka Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ning Prantsusmaa president Francois Hollande on vaikimisi sellega leppinud.
Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa ja Ukraina välisministrid leidsid tänasel kohtumisel Pariisis, et relvarahu kord suures osas peab ning olukord on oluliselt paranenud. Kiievi sõltumatu ekspert Olexiy Melnik ütles aga, et pärast Minski leppe sõlmimist ei ole relvarahu pidanud ning Ukraina väed on olnud sunnitud oma territooriumilt taganema.
Mariupoli ründamisel võivad siiski olla otsesed tagajärjed Lääne poolt. Ekspertide sõnul jõustub sel juhul ilmselt kiiremini USA relvade andmine Ukrainale, mille üle Ühendriikides siiani debatt käib. Samuti muutuksid pea vältimatuks uued karmid Euroopa Liidu sanktsioonid Venemaa vastu.
"See, mida Moskva praegusel hetkel tahab, on konflikti külmutamine ja oodata muutusi Kiievis. Keegi ei taha tegelikult suuremat sõda," arvas Moskva päevalehe Kommersant välispoliitika kolumnist Sergei Strokan.
Strokani arvates avaldab Venemaa ka jätkuvalt survet Ukrainale teistes valdkondades, lootes, et Kiievi valitsus kukub kokku. Venemaa gaasifirma Gazprom teatas täna, et kuna Kiiev pole tasunud gaasi eest ettemaksu, on transiit läbi Ukraina Euroopasse ohus.
Ukraina Euroopa ja Atlandi-üleste uuringute keskuse juht Alexei Kolomiets märkis, et poliitiline meeleolu on Kiievis tõesti sünge, eriti pärast Debaltsevet. Tema süüdistab president Petro Porošenkot, et too tegi Minskis tehingu, mis pole mitte midagi väärt. Seejärel loobus ta mehe sõnul osast Ukraina territooriumist.
"Levinud on tunne, et poliitiline juhtkond hülgas meie väed Debaltseves. Asjad siin on väga haavatavad. Veel üks halb šokk meie poliitilisele süsteemile, nagu Mariupoli kaotamine, ja kõik võib kokku kukkuda," lausus ta.
Toimetaja: Liis Velsker