Ida-Ukrainas vahelduvad vaikuseperioodid intensiivse tuletegevusega
Ida-Ukraina rindel jätkub ebastabiilne olukord, kus vaikuseperioodid vahelduvad intensiivsema tuletegevusega. Murettekitav on OSCE vaatlejate tõdemus, et nad ei saa kinnitada Venemaa poolt relvastatud ja juhitavate üksuste raskerelvade äravedu, kommenteeris ERR-i raadiouudistele Igor Taro.
Olukord on endiselt üpris ärev. Kui Ukraina terroritõrje operatsiooni teavituskeskus teatabki kaotustevabast päevast, siis sellele järgneb taas aktiivsem lahingutegevus.
Lõppenud nädala teises pooles on Venemaa poolt relvastatud ja juhitavad üksused proovinud läbi murda nii Donetski oblasti lõunaosas Mariupoli suunal kui ka põhjarindel Luganskist läände viiva maantee piirkonnas. Nii kasutasid Vene terroristid üle pika aja seal esmakordselt reaktiivraketisüsteemi Grad, mille üks kogupauk maandus Ukraina armee tugipunkti äärses külas.
Grade ehk BM-21 pole venelased rakendanud alates veebruarikuust ning rindelõik, kus seda taas korrati, on nende huviorbiidis olnud sügisest saati. See avaks tee mitmesaja tuhande elanikuga linnade kogumile.
Hetkel oli tegu siiski üksiku üritusega, kus öisele tulelöögile järgnes vastase luureüksuse imbumise katse Ukraina tugipunkti territooriumile. Ühe tugipunkti hõivamisega jäänuks kotti ka mõned kilomeetrid eemal asuv Krõmske küla Põhja-Donetski jõe ääres.
Kõige enam tekitab selle piirkonnas huvi lisaks Lõssõtšanski linnaasumile ka Luganski oblastit elektriga varustav Štšastja elektrijaam. Kui jälgida Ukraina vastu sõdivate jõugupealike intervjuusid Vene meediale, siis nende deklareeritavaks eesmärgiks on rindejoone nihutamine vähemalt 50 km kaugusele Ukraina sügavusse. Mingist Minski kokkulepete täitmisest pole Venemaa poolel sõdijate sõnul juttugi.
Samal põhjusel jätkuvad tulevahetused Donetski põhjaserval, lennuvälja naabruses olevate Piski ja Avdiivka külades. Seal on rakendatud samuti relvarahujärgselt keelatud relvastust nagu 120-mm miinipildujaid ja episoodiliselt isegi suurtükke.
Kõige tulisemaks ja aktiivsemaks ongi viimasel ajal kujunenud Mariupoli suund Širokino asula piirkonnas, kus Vene separatistide katsed asulat tervenisti enda kontrolli alla võtta lahvatavad ülepäeviti.
Mariupol on üks kolmest suurimast sõjategevuse piirkonna linnadest ning ainus neist, mis on jätkuvalt Ukraina keskvõimu kontrolli all. Seetõttu kannavad süstemaatilised rünnakud Mariupolile eesmärki õõnestada Ukraina riigivõimu ning külvata piirkonnas hirmu ja ebakindlust.
Näiteks üleeile fikseerisid OSCE vaatlejad Širokino asulas üle 200 miiniplahvatuse, millest lõviosa oli nende hinnangul lastud Ukraina poolelt. Ukraina armee ei saa Širokinost taganeda sel põhjuselt, et see asub suurest linnast kõigest 10 kilomeetri kaugusel ning positsioonide jätmine võimaldaks vastasel läheneda otse linnapiirile.
Hetkel püüab Ukraina Minski kokkuleppeid täita nii-öelda hambad ristis, vaatamata kohatisele survele alustada vastupealetungi. Peamiseks põhjuseks on sõjavangide vahetuse takerdumine. Relvarahu leppe järgi pidanuks pooled need vahetama põhimõttel "kõik kõigi vastu". Ukraina president on isegi teatanud valmisolekust viia rindejoonelt ära lisaks suurtükkidele ka tankid.
Toimetaja: Liis Velsker