Igor Taro: Ukraina konflikti talvist külmumist pole ilmselt oodata
Ukraina armee suutis taastada kontrolli Luganski oblasti rindelõigul, kus kasakate üksused üritasid laiendada enda kontrollitavat territooriumi ning seejärel piirata sisse Luganskist põhjas asuv Štšastja linnake. Kuigi vene separatistide rünnakud on tagasi löödud, meenutab toimuv järjest vähem relvarahu episoodilist rikkumist ning hakkab sarnanema täiemõõdulise sõja taaspuhkemisele, leiab ERR-i toimetaja Igor Taro.
Kasakate äkiline pealetung oli planeeritud ning ukrainlaste reservüksustele korraldati varitsusi. Ukraina kaotas ainuüksi selles intsidendis viimaste päevadega mõned soomukid, hukkunute ja haavatute osas ametlikud andmed seni puuduvad, kuid neid oli samuti rohkem kui üks. Bravuuritsenud vene separatistid pidid siiski taanduma, Ukraina poolel sõdijatele jõudsid kohale abivägi ning tuletoetus – esialgsed positsioonid on suudetud hoida ning vastane on tagasi löödud.
Põhimõtteliselt näitab see, et Ukraina armee on oma lahinguvõime taastanud kõigil rindelõikudel. Vaid Luganski piirkonnas oli viimasel ajal võrdlemisi rahulik ning ilmselt sellest tekkis Vene kasakatel ajutine võitlusvaim. Paraku ei raugenud see isegi pärast äsjast kaotust. Viimase ööpäeva jooksul on kutsumata külalisi tulnud ka üle piiri Krasnaja Talovka külast, mis asub Štšastjast ida pool. Siin pole tegu enam positsioonisõjaga, kus üks-teist jälgitakse läbi optilise sihiku kaevikust. Pealetungi korraldamine pole lihtsalt juhuslik tulekontakt.
Tegelikult leidsid separatistid äsja ka hea ettekäände relvarahust taandumiseks. Paralleelselt igapäevaste lahingutega Donetski lennujaama varemetes kärgatas pühapäeval tugev plahvatus ühes linna keemiatööstuses. Tekkis isegi kahtlus, kas Ukraina armee pole mõnda relvaladu taas kord Totška-U raketiga külastanud. Väidetavalt ei ole, kuna Totška kasutamine linnas on liialt riskantne võimaliku kõrvalekalde pärast. Pealegi võtsid plahvatuse eest vastutuse Donetskis põranda all tegutsevad Ukraina patrioodid. Ja pealtnägijadki kinnitavad, et suurele plahvatusele eelnes tulekahju. Selge on ainult see, et põleng röövis separatistide jaoks midagi väga väärtuslikku ning sellest ka ähvardus taganeda relvarahust, mida nad on erineva tihedusega senigi teinud väga järjepidevalt viimased kaks kuud.
Võimalik, et ajendit lõplikuks Minski kokkulepetest lahtiütlemiseks oligi tarvis. Viimastel päevadel on kõlanud jutte separatistide lahingüksuste koondamisest Mariupoli alla ning Debaltseve piirkonda. Need on kõik kriitilise tähtsusega paigad, kus Ukraina armeel õnnestus seisata vastase pealetung. Viimased sündmused Luganski kandis näitavad, et Ukraina armee lahinguvõimega peaks asjad olema rahuldavas korras ning kuigi varustusprobleemid kummitavad veel paljusid üksusi, ei hakka nad ometigi massiliselt rindejoont enda poole õgvendama.
Separatistide plaanid on aga aina kasvanud ning lisaks Donetski ja Luganski oblastitele on nad kõnelnud soovist hõivata linnasid ka väljaspool neid. Loota konflikti peatset külmumist koos pakase tulekuga pole Ukrainal ilmselt alust.
Toimetaja: Rain Kooli
Allikas: ERR-i raadiouudised