Maigre: Ukraina jaoks on praegu tähtsad eelkõige valimised
Presidendi julgeolekunõuniku Merle Maigre sõnul ei ole Ukraina president Petro Porošenko relvarahu pideva rikkumise osas palju sõna võtnud, sest tema jaoks on praegu kõige tähtsamad eesseisvad valimised.
Ajakirja Diplomaatia peatoimetaja Kaarel Kaas tõdes Vikerraadio saates "Reporteritund", et Venemaa ja Ukraina sõjas on olukord püsinud muutusteta - kui formaalselt kehtib relvarahu juba poolteist kuud, on kokkupõrked siiani jätkunud. "Relvarahu on suhteliselt ujuv termin. Pigem on see n-ö külm rahu või kuum relvarahu," märkis ta.
Maigre lisas, et samas pole Ukraina poolel ka suurt olukorraga rahulolematust.
"Kui vaadata Ukraina-Venemaa kohtumist Milanos, siis võib öelda, et ühest küljest midagi muutnud pole, ka Saksamaa kantsler Angela Merkel toonitas, et pole märki relvarahu rakendamisest või sellest, et Venemaa midagi relvarahu täitmiseks ette võtaks. Samas pole kuulda olnud ka Ukraina enda poolelt suurt rahulolematust," rääkis ta.
"Ei ole kuulda olnud, et Porošenko liiga palju relvarahust räägiks. Kui vaadata kohtumise kokkulepped ja kokkuvõtted, siis kõlama jääb Porošenko rahulolu selle üle, et nad jõudsid Putiniga kokkuleppele gaasi üle, arutasid kohalikke valimisi Donbassis ja Minski lepingu täitmist, aga selles küsimuses pole Porošenko detailseks läinud," lisas ta.
Maigre selgitas, et põhjus on selles, et Ukrainas on tulemas valimised. "Valimiste eel on vaja presidendil end positsioneerida inimesena, kes toob rahu maa peale. Seetõttu on oluline Porošenko jaoks markeerida, et 5. septembril ja hiljem 19. septembril üle kinnitatud Minski kokkulepe, protokoll ja memorandum on kokkulepitud ning mitte liialt urgitseda selle detailides, kui palju seda täidetakse või mitte. Et see Porošenko juhtimisel alla kirjutati on tema jaoks kõige tähtsam," selgitas nõunik.
Maigre lisas, et ka Kiievi elanikele valmistab enim muret ees ootav külm talv ja kütteprobleemid ning Donbassi inimeste ja lahingu pärast nad üleliia ei muretse.
Kaarel Kaas lisas, et Porošenko ametlikul retoorikal on ka teatav välispoliitiline mõõde, sest osad lääneriigid on Ukraina probleemidest väsinud.
"Selle tõttu üritab Kiiev ilmselt teadlikult hoida vähemalt retooriliselt mõnevõrra madalamat profiili, et mitte ärritada mõnda riiki Lõuna- ja Kesk-Euroopas, kes kõige parema meelega näeksid vahest seda, et Ukraina küsimus saaks laualt maha ja saaks hakata mõtlema sellele, kuidas Moskvaga suhteid normaliseerida," rääkis Kaas.
Toimetaja: Merili Nael