Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Tallinna loomaaias oli jääkarupäev
Täna Tallinna loomaaias peetud jääkarupäeval said päevakangelased Nord, Friida ja Vaida maiustada jääst ja kalast pulgakommidega.
Kui praegu tuleb meie kolmel valgel karul läbi ajada veel kitsukestes puurides, siis nelja-viie aasta pärast saavad nad loodetavasti uue avara kodu polaariumis, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Jäässe peidutud forell põhjustas karukaasade vahel tõelise peretüli ning kui ikka maiuspala mängus, loeb tugevama õigus. Ja isakaru Nord lõi oma värske abikaasa Friida armutult minema ning pani käpa peale mõlemale pulgakommile. Friida pääses löögile alles siis, kui Nord talitajate abiga tuppa saadeti, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Tallinna loomaaias on praegu kolm jääkaru: peale Nordi ja Friida veel viimase ema Vaida. Tema on 32-aastane ehk jääkarude mõistes juba vanavõitu. Tallinna loomaaias sündinud nooruke Friida on aga töötajate ühine lemmik.
"Ta on meil siin omal kohapeal kasvanud, meie oma silma all, et me võime nii-öelda oma lapseks ka pidada, kasulapseks. Ta on nagu tulesäde, teda jätkub igale poole ja ta siin lollitab, teeb vigureid, ja niisugune mõnus tüdruk," rääkis jääkarude perenaine Anne Saluneem.
Kui praegu on jääkarude elutingimused leebelt öeldes kitsad, siis tulevik on lootusrikas. Paldiski maantee värava juures on ootel suur maa-ala, kuhu on kavandatud polaarium. Praegu on see miilude ajutine asupaik.
Polaariumi esimese etapina on kavandatud jääkarude ekspositsioon, hiljem aga lisanduvad, nagu ütles loomaaia direktor Mati Kaal, teised polaaralade elukad. Koht valiti seetõttu, et selles nurgas on ka suvel mitu kraadi külmem ning veekogude tarbeks on kanalisatsioon nelja ja poole meetri sügavuses olemas.
"Niisugused elukad tunnevad juba selles mõõdus ekspositsioonis ennast tegelikult päris hästi. Sest tegelikult suured ränded on ju looduses selleks, et toitu jätkuks. Aga selle koha pealt teeme meie nende eest poole tööd ära. Vaatajale tuleb ikkagi võimalus tõesti näha neid jääkarusid oma normaalses tegevuses, sest suurema osa oma elust jääkarud tegelikult ujuvad," rääkis Mati Kaal.
"Kui nad saavad uutesse aedikutesse, nii nagu iga normaalse looma puhul, siis kõigepealt nad on väga erutatud. Nad hakkavad uurima, millised võimalused nendel nüüd uued on, ja hakkavad kindlasti rõõmustama," arvas zooloog Aleksei Turovski.
Mati Kaal ütles, et Taani ja Saksamaa kogemus näitab, et asi läheb maksma umbes 3,5 miljonit eurot ning et abi loodetakse Euroopa Liidu turismimeetmest. Eelnevalt on vaja aga veel sel aastal valmis saada eelprojekt ning sellest rahast on annetajate ning riigi toel umbes pool kokku saadud. Ning kui sama ladusalt edasi läheb, saab hanke välja kuulutada paari kuu pärast. Mati Kaal loodab, et uue elupaiga näevad ära ka vanaproua Vaida silmad.
Jäässe peidutud forell põhjustas karukaasade vahel tõelise peretüli ning kui ikka maiuspala mängus, loeb tugevama õigus. Ja isakaru Nord lõi oma värske abikaasa Friida armutult minema ning pani käpa peale mõlemale pulgakommile. Friida pääses löögile alles siis, kui Nord talitajate abiga tuppa saadeti, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Tallinna loomaaias on praegu kolm jääkaru: peale Nordi ja Friida veel viimase ema Vaida. Tema on 32-aastane ehk jääkarude mõistes juba vanavõitu. Tallinna loomaaias sündinud nooruke Friida on aga töötajate ühine lemmik.
"Ta on meil siin omal kohapeal kasvanud, meie oma silma all, et me võime nii-öelda oma lapseks ka pidada, kasulapseks. Ta on nagu tulesäde, teda jätkub igale poole ja ta siin lollitab, teeb vigureid, ja niisugune mõnus tüdruk," rääkis jääkarude perenaine Anne Saluneem.
Kui praegu on jääkarude elutingimused leebelt öeldes kitsad, siis tulevik on lootusrikas. Paldiski maantee värava juures on ootel suur maa-ala, kuhu on kavandatud polaarium. Praegu on see miilude ajutine asupaik.
Polaariumi esimese etapina on kavandatud jääkarude ekspositsioon, hiljem aga lisanduvad, nagu ütles loomaaia direktor Mati Kaal, teised polaaralade elukad. Koht valiti seetõttu, et selles nurgas on ka suvel mitu kraadi külmem ning veekogude tarbeks on kanalisatsioon nelja ja poole meetri sügavuses olemas.
"Niisugused elukad tunnevad juba selles mõõdus ekspositsioonis ennast tegelikult päris hästi. Sest tegelikult suured ränded on ju looduses selleks, et toitu jätkuks. Aga selle koha pealt teeme meie nende eest poole tööd ära. Vaatajale tuleb ikkagi võimalus tõesti näha neid jääkarusid oma normaalses tegevuses, sest suurema osa oma elust jääkarud tegelikult ujuvad," rääkis Mati Kaal.
"Kui nad saavad uutesse aedikutesse, nii nagu iga normaalse looma puhul, siis kõigepealt nad on väga erutatud. Nad hakkavad uurima, millised võimalused nendel nüüd uued on, ja hakkavad kindlasti rõõmustama," arvas zooloog Aleksei Turovski.
Mati Kaal ütles, et Taani ja Saksamaa kogemus näitab, et asi läheb maksma umbes 3,5 miljonit eurot ning et abi loodetakse Euroopa Liidu turismimeetmest. Eelnevalt on vaja aga veel sel aastal valmis saada eelprojekt ning sellest rahast on annetajate ning riigi toel umbes pool kokku saadud. Ning kui sama ladusalt edasi läheb, saab hanke välja kuulutada paari kuu pärast. Mati Kaal loodab, et uue elupaiga näevad ära ka vanaproua Vaida silmad.
Toimetaja: Heikki Aasaru