Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Tralla: Eestile ei peaks ELi eelarve suuri muudatusi tooma
Strasbourg'is täna heakskiidu saanud Euroopa Liidu pikaajaline eelarve järgmiseks seitsmeks aastaks ei peaks Eestile suuri muudatusi tooma, ütles ERRi Brüsseli korrespondent Johannes Tralla.
Euroopa Parlament kiitis pärast pikalt kestnud vaidlusi liikmesriikide valitsustega heaks Euroopa Liidu seitsmeaastase eelarve.
Johannes Tralla rääkis "Aktuaalsele kaamerale", et Eestile uus eelarve suuri muutusi ei too ja veebruari ülemkogus kokkulepitu jäi kehtima.
"Põllumehed saavad otsetoetuste näol raha juurde, Rail Baltic peaks saama rahastatud ja ühtekuuluvusprojektid sama moodi rahastatud, nagu siiani on olnud. Nii et Eestile tänane kokkulepe suuri muudatusi tooma ei peaks," kinnitas korrespondent.
Eelarve kinnitamisega läks nii kaua aega seetõttu, et oli esimene aasta, kui europarlamendil oli tegelikult eelarve osas sõnaõigus.
"Varem on valitsusjuhid ja riigipead pärast mitmepäevast vaidlust, kui nad on eelarve osas kompromissi saavutanud, selle parlamendile automaatseks heakskiitmiseks esitanud. Seekord läks kõik teistmoodi, sest Lissaboni lepe muutis oluliselt parlamendi volitusi," selgitas ta.
Tralla hinnangul oli see ka institutsionaalne õppetund valitsustele ja ELi eesistujatele, kes pidid nõukogu ja parlamendi vahel kompromisse vahendama.
Johannes Tralla rääkis "Aktuaalsele kaamerale", et Eestile uus eelarve suuri muutusi ei too ja veebruari ülemkogus kokkulepitu jäi kehtima.
"Põllumehed saavad otsetoetuste näol raha juurde, Rail Baltic peaks saama rahastatud ja ühtekuuluvusprojektid sama moodi rahastatud, nagu siiani on olnud. Nii et Eestile tänane kokkulepe suuri muudatusi tooma ei peaks," kinnitas korrespondent.
Eelarve kinnitamisega läks nii kaua aega seetõttu, et oli esimene aasta, kui europarlamendil oli tegelikult eelarve osas sõnaõigus.
"Varem on valitsusjuhid ja riigipead pärast mitmepäevast vaidlust, kui nad on eelarve osas kompromissi saavutanud, selle parlamendile automaatseks heakskiitmiseks esitanud. Seekord läks kõik teistmoodi, sest Lissaboni lepe muutis oluliselt parlamendi volitusi," selgitas ta.
Tralla hinnangul oli see ka institutsionaalne õppetund valitsustele ja ELi eesistujatele, kes pidid nõukogu ja parlamendi vahel kompromisse vahendama.
Toimetaja: Karin Koppel