Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Paides avati mälestuspink Juhan Zeigerile
Nädalavahetusel möödus 721 aastat Paidele linnaõiguste andmisest ja sel puhul peeti meeles 20 aastat selle linnaga seotud heliloojat, folkloristi ja muusikaõpetajat Juhan Zeigerit, keda jääb Paide vana rahvamaja ees meenutama mälestuspink.
Juhan Zeiger sündis küll Tartumaal, kuid tegutses Paides peaaegu 20 aastat, vahendasid ERRi teleuudised.
"1926. aastal sai ta õpetaja koha Rakveres, aga juba järgmisel aastal alustas ta muusikaõpetajana Paide gümnaasiumis ning järgnevatel aastatel on ta pea kõikide Paide koolide muusikaõpetaja. Rahvamajas lavastati suuri ja ilusaid operette, mida käidi Tallinnastki vaatamas ja Estoniaga võrdlemas," rääkis Järvamaa muuseumi direktori kt Valev Väljaots.
Heliloojana on Juhan Zeiger loonud teoseid eelkõige rahvapilliorkestritele aga ka sümfoonilist ja kammermuusikat, soololaule ja laule kooridele.
1946. aastal siirdus Zeiger pealinna, kus ta oli filharmoonia rahvapilliorkestri juht ja konservatooriumi rahvamuusika õppejõud.
Lapselaps Pille Paal ütles, et talle meenub esimese asjana vanaisa tõsidus.
"Ta oli ikka väga tõsine mees. Laginal ma ei kuulnud kunagi teda naermas. Aga mida ta tegi, muhedat nalja tegi alati. Aga ise ta oli tõsine seejuures," rääkis Paal.
Pille Paal peab vanaisa pärandi hinnatuimaks osaks rahvalaulude töötlusi, aga ka tema laule, mida rahvas armastab siiani.
"Ikka need ilusad laulud, mis mulle meeldivad: "Urvaste valss", "Sõsarsaared", "Kui mind pulma kutsuti"," meenutas Paal.
"1926. aastal sai ta õpetaja koha Rakveres, aga juba järgmisel aastal alustas ta muusikaõpetajana Paide gümnaasiumis ning järgnevatel aastatel on ta pea kõikide Paide koolide muusikaõpetaja. Rahvamajas lavastati suuri ja ilusaid operette, mida käidi Tallinnastki vaatamas ja Estoniaga võrdlemas," rääkis Järvamaa muuseumi direktori kt Valev Väljaots.
Heliloojana on Juhan Zeiger loonud teoseid eelkõige rahvapilliorkestritele aga ka sümfoonilist ja kammermuusikat, soololaule ja laule kooridele.
1946. aastal siirdus Zeiger pealinna, kus ta oli filharmoonia rahvapilliorkestri juht ja konservatooriumi rahvamuusika õppejõud.
Lapselaps Pille Paal ütles, et talle meenub esimese asjana vanaisa tõsidus.
"Ta oli ikka väga tõsine mees. Laginal ma ei kuulnud kunagi teda naermas. Aga mida ta tegi, muhedat nalja tegi alati. Aga ise ta oli tõsine seejuures," rääkis Paal.
Pille Paal peab vanaisa pärandi hinnatuimaks osaks rahvalaulude töötlusi, aga ka tema laule, mida rahvas armastab siiani.
"Ikka need ilusad laulud, mis mulle meeldivad: "Urvaste valss", "Sõsarsaared", "Kui mind pulma kutsuti"," meenutas Paal.
Toimetaja: Inga-Gretel Linkgreim