Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Bioloogid leidsid esimesena väljasurnuks kuulutatud konna populatsiooni
Iisraeli bioloogid on leidnud esimesena väljasurnuks kuulutatud konna populatsiooni, mille isendeid nähti viimati pea 60 aastat tagasi.
Kaasaegsete meetoditega läbiviidud täiendavad analüüsid näitavad, et enamik Hula mustkõhu (Latonia nigriventer) lähisugulasliikidest hukkusid viimase jääaja mõjul, vahendas ERRi teadusportaal.
Esimene Hula mustkõht leiti 1940. aastal Iisraelis asuva Hula järve kallastelt. Järgneva viieteistkümne aasta vältel kohati vaid kolme täiskasvanud isendit.
Kahepaiksete elutingimused muutusid samal ajal piirkonna kuivendamise tõttu järjest halvemaks.
Pärast korduvaid ulatuslikke ja luhtunud otsinguid nenditi viimaks 1996. aastal, et liik on arvatavasti väljasurnud. Mustkõhust sai kahepaiksete hääbumist tähistav vapiloom. Umbes kolmandik kahepaiksetest on väljasuremisohus, mil 165 liiki on juba tõenäoliselt väljasurnud.
Siiski ei pruugi sünge statistika täielikult reaalsusele vastata. Mitmete liikide leviala on äärmiselt kitsas ja nende kirjeldused põhinevad äärmiselt raskesti ligipääsetavasse regioonidesse tehtud ekspeditsioonide käigus tehtud tähelepanekutel. Seeläbi kutsus Conservation International üheksa aastat tagasi üles süstemaatiliselt otsima viimati vähemalt 15 aastat tagasi nähtud sadat konnaliiki.
Tänaseks on neist taasleitud vaid neli. Ent neist üks - Hula mustkõht - kujutab endas siiski lootuskiirt, andes mõista, et kahepaiksete elukeskkonna taastamiseks võetavad sammud võivad viia taas liigi populatsiooni kasvuni.
Alates 2011. aastast on Sarig Gafny töörühm näinud 14 isendit, Gafny hinnangul võib populatsiooni suurus küündida 100-200ni.
Liigi luustiku morfoloogia uurimine ja DNA-analüüs näitas aga lisaks, et 70 aastat tagasi paigutati Hula mustkõht valesse perekonda. Liik kuulub Discoglossus'e perekonna asemel hoopis Latonia konnade hulka, millesse kuuluvate liikide fossiilide vanus ulatub kuni paari miljoni aastani.
Hiljutisemasse ajaperioodi kuuluvad leiud annavad alust arvata, et viimane Hula mustkõhu lähisugulane suri välja umbes 16 000 aastat tagasi.
Autorite hinnangul on ainus viis liigi ellujäämise kindlustamiseks Hula oru algselt soise keskkonna täielikult taastamine. Hula mustkõhu geneetiline mitmekesisus on suhteliselt väike, mis vähendab nende kohastumisvõimet ja suurendab vastuvõtlikkust patogeenidele.
Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.
Esimene Hula mustkõht leiti 1940. aastal Iisraelis asuva Hula järve kallastelt. Järgneva viieteistkümne aasta vältel kohati vaid kolme täiskasvanud isendit.
Kahepaiksete elutingimused muutusid samal ajal piirkonna kuivendamise tõttu järjest halvemaks.
Pärast korduvaid ulatuslikke ja luhtunud otsinguid nenditi viimaks 1996. aastal, et liik on arvatavasti väljasurnud. Mustkõhust sai kahepaiksete hääbumist tähistav vapiloom. Umbes kolmandik kahepaiksetest on väljasuremisohus, mil 165 liiki on juba tõenäoliselt väljasurnud.
Siiski ei pruugi sünge statistika täielikult reaalsusele vastata. Mitmete liikide leviala on äärmiselt kitsas ja nende kirjeldused põhinevad äärmiselt raskesti ligipääsetavasse regioonidesse tehtud ekspeditsioonide käigus tehtud tähelepanekutel. Seeläbi kutsus Conservation International üheksa aastat tagasi üles süstemaatiliselt otsima viimati vähemalt 15 aastat tagasi nähtud sadat konnaliiki.
Tänaseks on neist taasleitud vaid neli. Ent neist üks - Hula mustkõht - kujutab endas siiski lootuskiirt, andes mõista, et kahepaiksete elukeskkonna taastamiseks võetavad sammud võivad viia taas liigi populatsiooni kasvuni.
Alates 2011. aastast on Sarig Gafny töörühm näinud 14 isendit, Gafny hinnangul võib populatsiooni suurus küündida 100-200ni.
Liigi luustiku morfoloogia uurimine ja DNA-analüüs näitas aga lisaks, et 70 aastat tagasi paigutati Hula mustkõht valesse perekonda. Liik kuulub Discoglossus'e perekonna asemel hoopis Latonia konnade hulka, millesse kuuluvate liikide fossiilide vanus ulatub kuni paari miljoni aastani.
Hiljutisemasse ajaperioodi kuuluvad leiud annavad alust arvata, et viimane Hula mustkõhu lähisugulane suri välja umbes 16 000 aastat tagasi.
Autorite hinnangul on ainus viis liigi ellujäämise kindlustamiseks Hula oru algselt soise keskkonna täielikult taastamine. Hula mustkõhu geneetiline mitmekesisus on suhteliselt väike, mis vähendab nende kohastumisvõimet ja suurendab vastuvõtlikkust patogeenidele.
Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.
Toimetaja: Inga-Gretel Linkgreim