Arto Aas: haldusreformi õiguslikud, tehnilised ja finantsmured on lahendatud
Eelmine riigihalduse minister Arto Aas (RE) ütles, et seoses riigikohtu otsusega on haldusreformi õiguslikud, tehnilised ja finantsmured on lahendatud.
"Ma usun, et praegu kõik õiguslikud, tehnilised ja finantsmured on lahendatud. Nüüd peaks uus valitsus tegelema konkreetsete juhtumitega," ütles Aas ERR-ile.
Aas rääkis, et tal on küll hea meel, et uus minister Mihhail Korb (KE) jätkab seda reformiplaani, mis sai eelmise valitsuse ajal käima lükatud, aga ta ootab Korbilt rohkem konkreetsust.
"Ta on oma selgitustes ja sõnavõttudes olnud üsna tagasihoidlik. Kui on võetud suund, et reformiga minnakse edasi, siis peaks ka sõnumid omavalitsusjuhtidele olema hästi selged ja konkreetsed. Ja täna me saime ka õnneks riigikohtust kinnituse, et see ettevalmistatud reformiplaan on igati põhiseaduspärane. Ministrile soovitaks, et ta oleks selgem ja jõulisem selle reformi elluviimisel," ütles Aas.
Aas toonitas, et päris paljud omavalitsused on oma ühinemislepingud juba heaks kiitnud ja ta loodab, et peale tänast tuleb neid veel väga palju juurde.
"Ma arvan, et me saame õiglase hinnangu tema tegevusele anda järgmisel aastal juba veebruarikuus, kui selgub, kuidas valitsus läheb edasi nende omavalitsustega, kes seadust ei täida. 1. jaanuaril saab selle pildi ette , kui edukalt on läinud," lõpetas Aas.
Aas: riigikohus tunnistas põhiseadusevastaseks vähetähtsa punkti
Aas ütles veel ka BNS-ile, et riigikohus tunnistas põhiseadusevastaseks vaid ühe ja vähetähtsa punkti haldusreformi seaduses.
"Tunnen väga suurt rõõmu ja heameelt, et riigikohus on haldusreformi seaduse tunnistanud põhiseaduspäraseks," ütles Aas BNS-ile.
Tema sõnul tunnistas riigikohus põhiseaduse vastaseks vaid ühe paragrahvi, mis käsitleb ühinemiskulude ülempiir. Aas nimetas seda paragrahvi vähetähtsaks ning toonitas, et see ei takista haldusreformi läbiviimist. "Rahalises ja õiguslikus mõttes on see väga väike probleem," kinnitas ta.
Aasa sõnul seati ühinemiskuludele piir 100 000 eurole seetõttu, et varasemate ühinemiste puhul jäid ühinemiskulud 60-70 00 euro kanti. "Kui omavalitsuste ühinemise kulud on tõendatud, siis ei kujune see suureks kuluks," sõnas Aas. Ta tõi näiteks, et ühinemistoetusteks on ette nähtud 65 miljonit eurot.
Aas avaldas riigikohtule tunnustust põhjalikult kaalutletud otsuse eest. "Sellele reformile enam tagasiteed ei anta," sõnas ta.
Endine riigihalduse minister avaldas lootust, et ka need omavalitsused, kes seni ootasid riigikohtu lahendit, alustavad lähipäevadel ühinemisprotsessidega, et pääseda sundliitmisest.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas teisipäeval avaldatud otsuses kehtetuks haldusreformi seaduse punkti, mis seadis valitsuse ühinemiskulude ülempiiriks 100 000 eurot. Muus osas jättis riigikohus haldusreformi seaduse jõusse.
Toimetaja: Aleksander Krjukov
Allikas: BNS