Andres Jõesaar: kommertsmeedias hakkab kasumlikkus avalikust huvist üle rääkima
Kommertsmeedia on liikumas sinnapoole, kus kasumlikkus hakkab avalikust huvist üle rääkima, tõdes Balti filmi- ja meediakooli dotsent Andres Jõesaar.
Jõesaar rääkis ETV saates "Kahekõne", et 1990. aastatel ei olnud kommertstelevisiooni tegijatel eesmärk raha teenimine.
"Idealism, mis oli toona Reklaamitelevisiooni tegijatel, pärines ju juurtest, mis tulid Eesti Televisioonist. Me tahtsime teha televisiooni selle kõige paremas mõttes ja üldse polnud eesmärk rahategemine. See saigi teatud mõttes hukatuseks," rääkis ta.
"Kas täna on meil tasakaalustatud mudel, kus ühelt poolt on raha teenimise soov tasakaalustanud avalikku huvi või vastupidi? Julgen öelda - pean siin silmas kommertsmeediat üldiselt -, et me oleme liikumas sinnapoole, kus kasumlikkus hakkab avalikust huvist üle rääkima," lisas ta.
Jõesaar on sattunud tihti televisiooni ja selle rahastamist puudutavatel teemadel sõnasõtta poliitikutega. Ta tõdes, et üks põhjus on maailmavaateline.
"Liberalism, isegi neoliberalism, mis meil täna valitseb - et turg reguleerib kõike. Teaduslikud uuringud näitavad, et ei reguleeri. Väikestel kultuuriturgudel see asi ei toimi, me jääme suurte masinavärkide vahele," märkis ta.
"Üks küsimus on maailmavaateline, teine see, mis on kellegi eesmärgid. Sageli on olnud poliitikute eesmärgid rahvusringhäälingut suunata. See suunamine pole hästi õnnestunud ja sellest on mõnel inimesel teatav pettumus," rääkis Jõesaar.
"Teisest küljest on ka väga pragmaatiline lähenemine. Kui on valitsuse eelarvearutelu selles osas, kui palju rahvusringhäälingule raha anda, siis selle kõrval on ka teised valikuvõimalused - kellegi aidakatus, külatee -, mis on ka tähtsad, aga vahe nende kahe otsuse vahel on see, et üks on strateegilise ja pika tähtajaga, teine väga lühike. Kumb on olulisem? Ma arvan, et lühike otsus on olulisem, sest inimesed hääletavad vastavalt sellele," selgitas Jõesaar.
Toimetaja: Merili Nael