Maris Lauri ei poolda hariduskulude fikseerimist
Vastne haridus- ja teadusminister Maris Lauri ei poolda kindla protsendi riigi tulude suunamist haridusvaldkonda, vaid leiab, et see võib arengut pärssida või hoopis viia ülearusele kulutamisele.
"Haridusele tuleb kulutada nii palju kui vaja. Mulle ei meeldi, et paneme numbrid lukku, siis võib-olla on nii, et kulutame asja eest teist taga," rääkis Lauri (Reformierakond) ETV vestlussaates "Kahekõne."
Lauri märkis, et kui praeguseks on valitsuses alanud läbirääkimised tuleva aasta riigieelarve üle, siis teised ministrid on pikemalt asja sees olnud, kuid tema alles alustas. "Ma tean, et rahandusminister ütleb, et raha pole, aga ma arvan, et ta saab aru - on asju, mis tuleb ära lahendada ja teha. See on poliitilise otsustamise koht."
Finantseerimise poolelt on Lauri sõnul üks asi õpetajate palkade küsimus, kuid teiselt poolt koolivõrgu ümberkorraldus. "Kui vaatame Eesti asustusmustrit, siis näeme, et inimesed on ümber paiknenud ja muud asutused seda oma tegevuses järgivad, aga eks haridussüsteem on konservatiivne," tõdes Lauri, miks koolivõrgu ümberkorraldamine on komplitseeritud.
Kui kool kuulub omavalitsusele, siis Lauri ütles, et viimane peab ka otsuse langetama, kas seda edasi pidada või sulgeda, riik saab üksnes nõu anda. Samuti pole Lauri hinnangul alati vaja riigigümnaasiumi, kui omavalitsus saab ise gümnaasiumi pidamisega hakkama.
Lauri avaldas lootust, et õpetajate palga küsimus pole enam nii terav, kui aastate eest. "Palga kaudu saab ütelda, kuidas sriik väljendab oma seisukohta, et õpetajana töötades saab inimene tagada oma heaolu. Hea õpetaja peab ka tundma, et ta muudab midagi. Õpetajad kasvatavad ju sisuliselt uut põlvkonda ühiskonda," rääkis Maris Lauri.
"Ma arvan, et suuremad pinged maha võetud. Õpetajate palgatõus on viimase paari kolme aasta jooksul olnud üsna korralik. Probleem on see,et väiksemates koolides pole õpetajatel täiskoormust. Koolivõrk selline nagu ta on, näiteks mõnes koolis pole piisavalt õpilasi ja tunde. On üks võimalus, et õpetaja töötab mitmes koolis," arutles Lauri.
"Haridusvaldkonnas liigset palgakasvu ei ole," ütles Lauri, viidates ehitajate palgatõusule majandusbuumi ajal aastate eest.
Kuigi viimasel ajal on palju rõhutatud kutseõppe olulisust, ei maksa Lauri sõnul unustada, et tähtis on ka kõrgharidusega inimeste osakaal. "Kõrgharidus ei ole niivõrd see, et annab ameti, vaid mõtlemisvõime, kui inimesel on süstemaatiline mõtlemisvõime ja alusteadmised, siis selle peale saab omandada spetiifilisi oskusi. Kutseharidus annab seda ka, kuid viimase puhul põhirõhk ikkagi oskustel."
Toimetaja: Indrek Kuus