Foorum: Euroopa Komisjon ei tohi otsustada Eesti eest
Nii Mailis Reps (Keskerakond), Margus Tsahkna (IRL) kui ka Mart Helme (EKRE) rõhutasid ETV saates "Foorum", et pagulaste vastuvõtmisega seotud otsuseid ei tohi delegeerida Euroopa Komisjonile, kuna siis võib kaduda riigil kontroll, kui rändekriis peaks tulevikus suurenema või Euroopasse jõudev põgenikevoog jätkuma.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Mart Helme sõnul ei arva rahvuskonservatiivid, et Euroopa Liit on olemuslikult paha. "Küsimus on väga pragmaatiline - näeme juba mitmes valdkonnas, kuidas EL toimib ebaühtlaselt ning ei täida oma kohustusi, mida liikmesriigid on aluslepingutega võtnud," rääkis Helme.
Ta tõi paralleeli Kreeka finantskriisi ja rändekriisiga. Nimelt leidis Helme, et nii nagu Kreeka ei täitnud finantskriisi ajal talle seatud tingimusi, siis sundrände puhul pole Itaalia ja Kreeka piisavalt valvanud oma piire.
"Nad ei ole suutnud garanteerida seda, et nad võtavad vastu inimesi, selekteerivad nad ära ja saadavad mitte-pagulased tagasi kust nad on tulnud, nii nagu tänased rahvusvahelised kokkulepped ette näevad," rõhutas Helme.
Seetõttu leidis Helme, et kui vabatahtlikkusel põhinev mehhanism peaks kaduma ja otsustusõigus antakse alalise jaotusmehhanismi loomisega Euroopa Komisjoni kätte, siis ei ole Eestil mingit garantiid, ühel hetkel puhkeb suur segadus, mille käigus mingid riigid ei täida endale võetud kohustusi. "Seda peavad hakkama sööma kõik teised riigid oma ressursside ja probleemide arvelt," ütles Helme, kes märkis, et see ei ole mõistlik lahendus.
Reps: põgenikevoos osalevate inimeste registreerimine on muutunud võimatuks
Keskerakonna juhatuse liikme Mailis Reps nõustus eelkõnelejaga ning ütles, et suurt pilti vaadets pole EL-i riigid valmis ära andma immigratsiooni ja sisserände teemat kusagile kõrgemale otsustamiseks.
Repsi hinnangul on sellepärast räägitud EL-i tasandil, et kõigil jääb õigus ise valida, kui palju pagulasi võtate, kuid lisaks sellele antakse ette soovituslik jaotuskvoot. "See on igati meile meelepärane, sest kui me võtame keskmise Eesti inimese, siis ta ootab, et meile jääks otsustusõigus," sõnas Reps, kes lisas, et sellisteks otsusteks on meil parlament ja valitsus.
Samas nentis Reps, et tänane rändekriis on läinud nii laialdaseks, et hetkel puudub Euroopal suutlikkus kõik saabujaid registreerida ning inimvoogu seeläbi monitoorida. "Seetõttu on räägitud sellest, et ära tuleks jaotada puhtalt inimesed eesmärgiga bürokraatlikkus mõttes kontrolliratas ära teha," selgitas Reps.
Tema sõnul ongi üks debatt selle üle, et osad riigid tuleksid kriisi all kannatavate liikmesriikidele appi ja võtaksid osa kontrolli- aga ka tagasisaatmisprotsessist enda peale.
Tsahkna: liikmesriigid on alustanud omavahelist hübriidsõda
Sotsiaalkaitseministri ja IRL-i esimehe Margus Tsahkna kordas, et n-ö "jaanalinnupoliitika" peab ära lõppema ning Euroopa peab tunnistama, et liidu välispiirid ei pea.
"Kõige hullem on ühtse EL-i välispoliitika puudumine, mille vastu mängib Venemaa," nentis Tsahkna.
IRL-i esimehe väitel on ühtsuse puudumise tõttu alanud nende samade EL-i liikmesriikide vahel hübriidsõda. "See tähendab, et liikmesriigid lükkavad pagulasi erinevate meetmete abil ühelt maalt teise, mistõttu Euroopa ühtsus kanntatab ja see on üks väga suur väljakutse," rääkis Tsahkna.
Kaljurand: see saab olema pikk kriis
Välisminister Marina Kaljurand juhtis oma seisukoha võttudes samuti tähelepanu ühtsuse vajalikkusele.
"Tegemist on suurima kriisiga pärast Teist Maailmasõda aga selle lahendamisega peab tegelema EL-i ühiselt," toonitas Kaljurand, kes aga nentis, et on üksikuid seisukohti piiridega, välispoliitika, lepete ja jaotusmehhanismidega seotud küsimustes.
Lisaks sellele tunnistas välisminister, et täna ei julge keegi ennustada Euroopat mõjutavale rändekriisile kiiret lahendust.
"See saab olema pikk kriis, kuna selle on põhjustanud kodusõda, riigipöörded, halb humanitaarolukord ja kesised inimõigused, mis on sundinud inimesi lahkuma oma koduriikidest," rääkis Kaljurand, kes märkis, et neile probleemidele ei saa leida lahendust üleöö.
"Tean, et see ei kõla inimestele väga veenvalt, et välispoliitiliste lahendustega tegeletakse, kuid nende leidmine on pikaajaline protsess," nentis välisminister. Samas on Kaljuranna arvates positiivne see, et liikmesriigid mõistavad, et kriis vajab kompleksseid lahendusi, mis ei tegele ainult põgenike vastuvõtmisega, vaid ka kriisikollete ja piiridega seotud probleemidega.
Vseviov: paneme probleemide prioriteedid paika
ETV saatesse "Foorum" oli sel korral eksperdiks kutsutud ajaloolane David Vseviov, kes ütles, et siia saabuvate inimeste ühiskondlik stigmatiseerimine on kindlasti Eesti ühiskonnas probleem. "See on küllaltki tüüpiline, et me müstifitseerime mõisteid ja termineid," ütles ajaloolane.
Vseviov tõi näiteks sõna kvoot, mis on omandanud paljude jaoks kurja kuulutava tähenduse. "Kui me võtame sõna kvoot ja hakkame mõtlema, siis hüved saabuvad meile ka kvootide alusel. Jah natuke teises variandis aga põhimõtteliselt täpselt samamoodi," arutles Vseviov.
Tema sõnul ei ole tähtis, kes otsustab, sest Vseviovi hinnangul oleme isegi vastu võtnud otsuseid, mis mitte kuidagi ei aita kaasa Eesti kultuuri ja keele säilimisele.
"Me oleme vabatahtlikult nõus minema ühe teise keele massilisele kasutamisele igal pool kõrghariduses," sõnas ajaloolane, kes märkis, et sundrändega seotud ühiskondliku diskussiooni oht on see, et inimesed ajavad segamini probleemidega seotud prioriteedid.
"Kui me jääme selle kvoodi ja arvu juurde, siis mõnede inimeste jaoks on see oht Eesti riigile aga näiteks Tallinna Sadamas aset leidnud sündmused, kui need vastavad tõele, on kümme korda suurem oht Eesti riigile kui põgenikekriis," toonitas Vseviov.
Ta lisas, et külastades Lasnamäel toimunud linnaosapäeva märkas ta seal kümneid vene lippe. "Lipp ei ole küll mingi märk aga seostades neid nende inimeste näoilmega, siis seal näen ma suuremat potentsiaalset ohtu, kui nende inimeste silmades, kes saabuvad siia Süüriast," tunnistas Vseviov.
"Ärgem sattugem paanikasse ja arutlegem rahulikult nende teemade üle - see oleks naiivse võitu eksperdi soovitus," võttis ajaloolane oma sõnavõtu kokku.
Toimetaja: Allan Rajavee