Riik otsib võimalusi tüdrukute seas kutseõppe populariseerimiseks
Kui kümnest põhikoolilõpetajast läheb kutsekooli neli noormeest, siis neidudest teeb seda vaid kümnest üks. Haridusministeeriumi arvates tuleks tõsta kutsehariduses ka tüdrukute osakaalu.
Eesti kutseharidus ei kõneta piisavalt tütarlapsi ning häda pole mitte õppekavades vaid ühiskondlikes hoiakutes, mis endiselt räägib poiste ja tüdrukute erialadest. Riik püüab nüüd leida viisi, kuidas kutseharidus kõnetaks rohkem ka tütarlapsi, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Noored valivad pigem gümnaasiumihariduse. Uuringud ja ka töötukassa statistika kinniatvad, et need noored, kes gümnaasiumi järgselt ülikooli ei lähe, on tööturul ühes halvimas olukorras.
Sunniga aga noori riik kutsekooli saata ei plaani. Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets ütles, et võti on tütarlaste hoiakute muutmises.
Nimelt selgus, et kui põhikoolijärgselt läheb kutsekooli 40 protsenti noormeestest, siis tütarlapsi läheb sinna vaid 13 protsenti. Tütarlapsed panustavad gümnaasiumile ja kõrgkoolile.
"Ilmselt on see osalt kinni traditsioonilistes soorollides. Ei julgeta minna õppima selliseid erialasid, mis on traditsiooniliselt olnud võib-olla rohkem meeste päralt. Teisalt, ka need uued erialad, mida õpetatakse kutsekoolides nagu infotehnoloogia. Kuigi need on väga uued, leitakse, et see võib-olla pole päris see," ütles Laidmets.
Tema sõnul on soolise võrdõiguslikkuse voliniku kantselei töötamas välja ideid, kuidas tõsta tütarlaste tarvis kutsehariduse atraktiivsust.
Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu juht, Võrumaa kutsehariduskeksuse direktor Tanel Linnus sõnas, et üks ainsamaid lahendusi on see, et suudetakase vabaneda stereotüübist nagu oleks ehitaja või tisleri eriala vaid poiste oma ja autoremondiga võiks tegeleda vaid noormehed.
"Me kõik räägime sellest soolisest võrdõiguslikkusest, aga millegipärast tüdrukud ikkagi metalli tööpingi taha ei taha tulla. Üksikud tulevad ja on väga tublid. Tulevad tisleriks õppima, ka väga tublid. Kui koolid tahavad suurendada nende õppekavade arvu, mis võiks olla tüdrukutega seotud, siis tekib kinnitajatega probleem – missugused õppekavad sobivad pärast põhikooli ja missugused pärast keskkooli," rääkis Linnus.
Tema sõnul näitab elu, et puidu- ja metallitööga või ehitusega seotud erialad, mis on poiste seas populaarsed, on tasuvad ja tagavad kindla töö.
Tüdrukud õpiavad aga kas turismikorraldust ja vabaaja korraldamist, ent töökohta on seal keeruline leida. Seega peaks tüdrukud rohkem harjuma mõttega, et pole erialasid, kuhu nad ei sobi.
Toimetaja: Madis Järvekülg