Piirialal töötavatel eestlastel ja lätlastel hakatakse tulumaksuvaba miinimumi arvestama jooksvalt
Eestis töötavatel lätlastel ja naaberriigis töötavatel eestlastel hakatakse tulevikus arvestama tulumaksuvaba miinimumi jooksvalt - Lätis üle pika aja kohtunud kahe riigi valitsuskomisjon toetab seda võimaldavat seadusemuudatust. Piiriülese plaanilise ravi ja sünnituse ning kutseõppe osas edasiminekut aga pole.
Eesti ja Läti valitsuskomisjon on piiriülese koostöö arendamiseks loodud juba 13 aastat tagasi, kuid ministrite juhtimisel käiakse koos vaid kord aastas ja mullu jäi seegi vahele, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Paljud piiriala probleemid on Euroopa Liitu kuulumine küll lahendanud, kuid mitte kõik. Vajadus arvestada naabrite juures töötades jooksvalt tulumaksuvaba miinimumi on ammune, kuid selleks vajalikke seadusemuudatusi valmistatakse alles ette.
"Tegu on kahe erineva riigi maksusüsteemiga ja selleks, et sellist asja võimaldada, tuleb muuta seadust. Selline seadusemuudatus on väga praktiline ja see tuleb ära teha," rääkis regionaalminister Mihhail Korb.
Tervishoiuga on aga nii, et otse piiri ääres, Valgas on haigla, kuid Lätis on lähim meditsiiniasutus poolesaja kilomeetri kaugusel Valmieras. Erakorralistes olukordades eelistab Läti kiirabi oma riigi haiglat, kuid nüüd tekib võimalus otsustada ka lähima ehk Valga haigla kasuks.
Praegu on kord selline, et kui lätlased tulevad Eesti haiglasse plaanilist ravi saama, siis peavad nad kõigepealt teenuse eest ise tasuma. Seejärel, pärast paberite esitamist, saavad nad Lätis kehtivate tariifide järgi tasu tagasi. Probleem on aga selles, et Läti meditsiiniteenuste hind on Eesti omast peaaegu kaks korda madalam.
"Praegu valmistab Läti tervishoiuministeerium ette kogu riiki hõlmavat tervishoiureformi. Selgitame, kuidas meditsiinivaldkonda rahastada ja kus teenust pakutakse - alates perearstidest kuni regionaal- ja erialapõhiste haiglateni välja," selgitas Läti regionaal- ja keskkonnaminister Kaspars Gerhards.
Nii võib juhtuda, et Valgas pannakse sünnitajate vähesuse tõttu osakond kinni veel enne, kui lätlased piiriüleseid tervishoiuvajadusi endale teadvustavad.
"Nii meditsiini puhul kui ka mitmes teises valdkonnas, kui raha peaks ületama riigipiiri, siis tekivad kohe takistused ja iga riik hakkab mitte oma kodanikke, vaid oma siseriiklikku institutsiooni kaitsma," märkis Valga maavanem Margus Lepik.
Päästjate ja politsei koostöö sujub hästi. Kas ja millal teisel pool piiri kutseõppekeskusesse oma riigi raha eest õppima saab, pole aga selge.
Toimetaja: Merili Nael