"Pealtnägija" uuris, kes peavad tooma oma kodu Rail Balticu ohvriks
Teisipäeval allkirjastasid kolme Balti riigi peaministrid Rail Balticu kokkuleppe, mis paneb paika selle arendamise põhimõtted. "Pealtnägija" aga uuris, kelle majad Rail Balticu trassi alla Eestis jäävad.
Küsimus, kelle kodud jäävad projekti alla, on justkui lihtne, kuid keegi ei tea või taha sellele õieti vastust anda - juba aastaid väldanud vaidluste tulemusel on Eestis umbes 210 kilomeetrit ja 650 kinnistut läbiva raudtee trass justkui kaardil paigas, kuid projekti vedav majandusministeerium ei taha konkreetseid andmeid anda, vahendas "Pealtnägija".
Ka muidu kõige valjuhäälsemad Rail Balticu kriitikud ei tea vastust. Nii korraldaski "Pealtnägija" kümmekond kohtumist inimestega üle Eesti tosinas omavalitsuses ning asutuses, kuni joonistub täpsem pilt – kelle kodu trass ähvardab.
Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) transporditeenistuse juhataja Heigo Saare tõdes, et Eestis ei olnud võimalik tekitada n-ö puhast koridori, kus see midagi või kedagi ei oleks puudutanud
"Tahes-tahtmata, kui midagi suurt ehitatakse, see toob kaasa muudatusi elukeskkonnas. Aga kui riigid on omavahel kokku leppinud, et me tahame, et see raudteeühendus rajatakse, siis sellised muudatused on paratamatud," märkis ka Rail Balticu projektijuht Kristjan Kaunissaare.
Pärnumaal läheb raudtee majast 50 meetri kauguselt
Kui kiirrong Lätist Eestisse jõuab, ootab teda Lõuna-Pärnumaal küllalt käänuline teekond. Huvigruppe on palju, vaidlused olnud pikad ja üks põhikriteerium täpse trassi valikul, et see võimalikult vähe hooneid tabaks. Kõige dramaatilisem on üks juhtum Pärnu külje all.
Paikuse vallas Silla külas asuva maja juurest hakkab vaid paarikümne meetri kauguselt vuhisema tulevikus suur Euroopa raudtee.
Kurejõe talu on Ellen Hundi sünnikodu. Külmhoones töötav naine elab seal kahekesi täisealise tütrega. Kuigi Hunt püüab hoida natukenegi positiivset meelt, siis äärmiselt keerulise elusaatuse tõttu võitleb ta pidevalt pisaratega - selles majas elas varem tema suur pere, mis jäi õnnetuste ja raskete haiguste tõttu vaid kaheliikmeliseks, kuni selleni, et ka tütar toodi sisulisest surmast tagasi.
"Hästi traagiline elu on olnud. Kõik olen kaotanud ja nüüd lõpuks kaotan kodu ka," ütles naine.
"Kui majandusministeerium siin käis, siis nad rääkisid, et maja ei jää alles, sest jääb ette, kõrvalhoone jääb alles. See eriti lohutust ei pakkunud," lisas ta.
Veel hullem on olnud mitu aastat väldanud solgutamine. Kohtumisi ja petitsioone on olnud palju ning alles eelmisel kolmapäeval sai Kurejõe talu perenaine teada, et trassi nihutati taas kord pisut.
"Maja jääb väidetavalt alles, aga ma ei tea. Mul ei ole sellist kindlustunnet, et nad selle ikka kaugemale lükkasid. Ja kodu ei koosne teatavasti ju ainult majast," ütles Hunt.
Kuigi raudtee nihkus majast 50 meetri kaugusele ega taba enam otse elumaja, teeb see elu ikka võimatuks. Üks asi on ehitustööd, raudteega kaasnev müra, teine see, et ligi kolm hektarit naise maad jääb hoopis teisele poole raudteed ja kuidas ta sinna pääsema hakkab, pole tänaseni päris selge.
"Raudtee iseenesest peaks olema suurjusjärgus kahe meetri kõrgune, mulde kõrgus. Kui vaadata raudteed, siis ta ei ole midagi eriskummalist," kommenteeris Heigo Saare.
Hunt loodab veel, et ehk midagi plaanides muutub. Silmnähtavalt elust räsitud naine nimetab toimuvat võitluseks.
"Tegelikult mõistlikku lahendust nad ei paku. Lihtsalt ei paku, ütlevad küll, et me räägime läbi, et kuidas kõige parem on, aga tegelikult suruvad oma tahtmist peale. Ja ma arvan, et seda ei räägi mina üksi, vaid teised ka," ütles naine.
Paikuselt kihutab rong edasi läbi Pärnu linna, kuhu tuleb ka üks kolmest Eestisse jäävast raudteejaamast. Keerulisi kohti on Pärnumaal veel, kuid nii suuri kokkupõrkeid pole.
Raplamaal jäävad raudtee alla elumajad
Ehkki Raplamaalgi riivab Euroopa rong mitmeid hoonestatud kinnistuid, on seis väga drastiline kolmes kohas. Üheks kõige keerulisemaks kohaks kogu trassil on Raplamaale jääv Mälivere küla ja sinna lähedale jääv Röa küla. Seal jääb tulevase raudtee alla ka elumaju.
"See tähendab meie talu jaoks seda, et meil ei ole rahu ja vaikust, mis nüüd natuke on häiritud. Nagu on öeldud, siis hakkab 700-meetrine rong iga kahe tunni tagant mööda sõitma," rääkis Mälivere talu omanik Mare Pelmas, kes elab pika ajalooga põlistalus, mida ta on hoidnud ning korrastanud ligi 40 aastat.
Kiirrongi tee tuleb plaanide kohaselt otse üle jõe ja hammustab jupi Pelmase maast. Rangelt võttes jääb kodutalu püsti, kuid vaade loodusele asendub müratõkkeseinaga.
Samas kõrval on maja, mis läheb täielikult mahalammutamisele. Kuigi omanik kaamera ees rääkida ei tahtnud, siis ütles ta, et tema saab aru, et kui riigil on tõesti seda maja vaja, siis tuleb see ka lõpuks anda. Küsimus on selles, kuidas see hüvitatud saab.
"Mida me täiendavalt tahame teha, on motivatsioonitasude maksime maaomanikele, mis peaks ära hoidma sundvõõrandamise vajadust - lihtsalt me maksame natuke rohkem kui see maa turuväärtus ja need kahjud on," selgitas Kaunissaare.
Sarnane saatus ehk lammutamine ootab ka üle jõe jäävat maja, mida üks noor pere endale ehitama hakkas. Kuuldes uudist, et trass nende kodumaja tabab, viskas Soomes töötav majaomanik piltlikult öeldes kellu nurka, sest teadmatus tuleviku osas on liiga suur.
Trassile jääb ka üks suvekodu, mida ootab samuti tõenäoliselt lammutamine.
Ka siin Röa külas ette jääva maja omanik ei soovinud kaamera ees kõnelda, kuid ütles leplikult, et hakkab oma maakodu lammutamise mõttega tasapisi harjuma.
Arvestades projekti mastaape ja vahtu, mis selle ümber klopitud, jääb Rail Balticu alla Pärnu- ja Raplamaal isegi üllatavalt vähe kodusid - kokku alla kümne. Teisalt peab arvestama, et isegi kui rong otse maja ei taba, pöörab see vähemalt saja meetri raadiuses elu pea peale ja see puudutab juba kordades rohkem kodusid.
"Kui see trass lähebki piltlikult öeldes läbi magamistoa või läbi köögi, siis see maja peab muidugi maha minema, aga kui see läheb piltlikult öeldes trepi eest läbi, ei lähe otseselt üle maja, siis on silmakirjalik väita, et see ei mõjuta. Täiesti silmakirjalik," kommenteeris Kohila vallavanem Heiki Hepner.
Harjumaal on olukord veel ebaselge
Kui lõuna pool on trass suhteliselt kindlalt paigas, siis viimane ning kõige keerulisem kolmandik on veel lahtine - paigas on 350 meetri laiune "kanal", kust rong jooksma hakkab, aga millised hooned sel ribal ette jäävad, võib veel muutuda. Ja ainuüksi asustustiheduse tõttu on selge, et seal on ettejääjaid rohkem, vähemalt sama palju kui mujal Eestis kokku.
Maa-ametilt "Pealtnägijale" antud tabelist nähtub, et praeguse stsenaariumi kohaselt jääb ette 13 majapidamist, kuid kui asja kohapeal vaadates selgub, et veel rohkem.
Projekteeritav raudtee ristub Tallinna-Tartu maanteega Tallinnast kümne kilomeetri kaugusel Lehmja külas. Kohe pärast seda läheb kitsaks ja Rae külas satub löögi all kaks kuni neli elumaja.
"Me ei saa piltlikult öeldes iga maja vältida, nende vahelt sikk-sakke sõita. Täna me oleme jõudnud ikkagi suhteliselt valutult siiamaani, kus me praegu oleme," ütles Heigo Saare.
Näiteks Sten maksis kolm aastat tagasi kinnistu eest 110 000 eurot, mis oli räämas poolelioleva arenduse kohta küllalt krõbe hind. Linnalähedus ja looduskaunis idüll pääsesid maksvusele ning nüüd on Sten sisuliselt oma kodus lõksus: raudtee kerkib tagahoovi, saja meetri kaugusele, kuid maja müües saaks ta vaid poole sellest, mida ise maksis.
Edasi lookleb raudtee mööda Rae raba piiri ja põikab mööda mitmest tehasest ja lõpuks seab ohtu paarismaja Venekülas, kus elab kaks peret ja kolm last.
"Ta tuleb Maardu poolt ja siis liigub siit ilusasti majast läbi," selgitas Marko kinnistu peremees Olav Org.
Võrumaalt pärit ehitaja Olav Org hakkas Väo karjääri äärsele tühermaale kodu rajama 2006. aastal. Majandus õitses ja Rail Baltic oli veel ähmane jutt Brüsseli kaugetes koridorides, mistõttu ei osanud ta ja tema elukaaslane Kristi Riivik midagi kahtlustada. Häirekell hakkas helisema aga hoopis seoses millegi muuga.
"See oli järsku kaela kukkunud Tallinna vangla projekt, mis siiakanti üldse planeeriti. /.../ See oli küll jahmatav. Mõtlesime, et nüüd on maja vangla müüri taga," rääkis Org.
Mehele, kes ise varem Tallinna vanglas töötas, oli see saatuse vingerpuss - vangla maandus lõpuks suure kinnistu teise otsa, nende kodust 500 meetri kaugusele. Kuid nüüd tuli mängu Rail Baltic.
"Tuli kiri, et lugupeetud maaomanikud, meil on projekt arutelus, tulge tutvuge," meenutas Org.
"Algul mõtlesime, et läheb kuskilt mööda, aga vaadates seda plaani selgus, et läheb üle naabrite magamistoa," selgitas Riivik.
Isegi kui rong ei taba nende kodu, jäävad Marko talu omanikud kolmnurka vangla, vana raudtee ja Rail Balticu vahele.
Arendusel on ka kaudne mõju
Peale kodude ja muude hoonete, mis üle 200-kilomeetrisel teel otse ette jäävad, on Rail Balticul ja sellega kaasnevatel arendustel isegi suurem kaudne mõju, millest on vähe räägitud. Näiteks trassi kõige põhjapoolsemasse otsa, Muuga sadamasse ehitatakse Eesti suurim kaubaterminal.
Seda jälgib murelikult kõrvalt kogu elu Muuga sadama kõrval elanud õpetaja Anu Sikka, kelle kodu jääks nüüd ehituse alla.
"Minu esivanemad olid esimesed, kes siia tulid 1820. aastal. See tähendab, et ligi 200 aastat on järjepidevalt siin majas elatud. Ise olen ma siin sündinud ja olen kuues põlvkond," ütles Liiva talu perenaine Anu Sikka.
Kui 1980. aastatel Muuga sadamat rajama hakati, pandi tuled kustu viies talus, kuid Sikka kodu jäi alles paljuski tänu riigiraudtee tollase direktori suuremeelsusele.
"Ta käis isiklikult siin ja vaatas kolleegidega, et siin on nii eluterve pere, et milleks seda liiva alla ajada. Ma arvan, et mul tulid vist pisarad silma. Lihtsalt inimlikult ma rääkisin, mida tundsin puhtast südamest ja mida ma tunnen selle paiga ja maa vastu. Lihtsalt vastas olid inimesed, kes minust aru said," meenutas Sikka.
Riigi arengu mõttes on Muuga sadama laienemine oluline ja Anu Sikka mõistab seda, aga ühtlasi tähendab see, et talu hävimine on tõenäolisem kui kunagi enne.
"Tuleb mis tuleb, ega siin ma ikkagi kätt ette panna ei saa, see on niivõrd suur projekt ja rahvusvahelise tähtsusega projekt," tõdes Sikka.
Toimetaja: Merili Nael