Saesaare paisu saatus on jätkuvalt lahtine
Jätkuvalt on õhus, milline on Põlvamaal Taevaskojas asuva Saesaare paisu saatus. Kui seni arutleti selle üle, kas lasta paisjärv alla või rajada hoopis kalapääs, siis eile esitleti Põlva kultuurimajas rahvakoosolekul esmakordselt kompromissvarianti. Samas tõdeti ka seda, et praegustel tingimustel pole Saesaare paisu juurde kalapääsu rajamine reaalne.
Kuigi Saesaare järve allalaskmist puudutav keskkonnamõjude hindamine pole veel valmis, on tänaseks selge, et kalapääsu rajamine Saesaare paisule on võimalikest variantidest kõige halvem. Nii selgus Põlva kultuurimajas toimunud keskkonnaagentuuri korraldatud rahvakoosolekul, kuhu oli kogunenud ligi 100 inimest, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Kalapääs peab algama paisu liigveelasu alt, aga kuidas siis paisu alt algab kalapääs, kuidas ta siis 400 meetri peale kokku keerutada? See ei ole reaalne. Aga teha lihtsalt kalapääs ja siis nentida, et ei saanud tõesti hea, sellel ei ole mõtet," rääkis kalauurija Rein Järvekülg.
Ühtlasi pole täna veel teada, kas ja kui hästi kalad üldse kalapääsu omaks võtavad.
"See kui hästi kalapääs töötama hakkab, on rohkem ennustamise küsimus, seda ei julge me keegi väga täpselt öelda," ütles keskkonnaagentuuri projektijuht-hüdrobioloog Tauno Jürgenstein.
Selleks, et arvestada ka kohalike huvidega, mis jätkuvalt jagunevad paisu poolt, vastu ja erapooletuks, on töösse võetud ka kolmas ehk n-ö kompromissvariant, mis on välja kasvanud just kohalike soovidest.
"Et jääks väike järveke, jääks ujumisvõimalus, võib-olla jääks ka hüdroelektrijaam mingil kujul ja siis oleks võimalik teha ka kalapääs, kui see kõrguste vahe on väiksem," selgitas keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Rein Kalle.
Selline variant oleks vastuvõetav ka kohalikule ettevõtjale Taevaskoja Salamaa puhketalu pidajale Iia Timmile, kes pakub muuhulgas ka jõelaev Lonnyga Saesaare paisjärvel lõbusõite.
Prognoositavalt valmib keskkonnamõjude uuring järgmisel kuul ning otsus Saesaare paisu üle tehakse tõenäoliselt uuel aasta alguses.
Toimetaja: Merili Nael