Hans H. Luik: ajakirjanduses on rahaliselt kehvad, aga sisult huvitavad ajad
Internetti siirdumine ja sellega seotud riskid teevad meediast praegu halva ärimudeli. Samas tõmbab auahnus ja soov ühiskonnas kaasa rääkida meediainvestorite hulka endiselt kireva seltskonna rikkaid inimesi. „Meedia on sexy,“ tõdeb Ekspress Grupi suuromanik Hans H. Luik.
„Äri seal [ajakirjanduses] nüüd nii palju ei ole. Ekspress Grupi põhiäri on ju [trükikoda] Printall. Ajakirjandusel ei ole head ajad rahalises mõttes, aga on huvitavad ajad – internetti üleminek, pingutused, et olla tahvelarvutites kättesaadavad... Ja need riskid ka, mis kaasnevad sinna minekus, kuhu me minna ei taha: me ei taha minna mobiiltelefoni. Lugeja tahab meid seal lugeda, aga meie ei taha sinna minna. Miks? Kuna sinna ei tule reklaam järele. Me anname sinna oma uudised ära ja raha läheme võtame oma trükikojalt,“ rääkis Luik Vikerraadio saates „Tegija“.
Ta tunnistas ka, et on teinud äriliselt väga suuri vigu.
„Võib-olla see tuleb „kõik või mitte midagi“-mentaliteedist, aga võib-olla ma olen ka natukene hiljaksjääja. Mõnikord on liiga rabistatud, näiteks nagu Delfi ostuga. Tookord, ma võin tõesti öelda, oli hing päris paelaga kaelas – mitte ainult Eesti Ekspress, vaid kogu Ekspress Grupp oli äärmiselt raskes olukorras. Või siis oleme näiteks maha maganud sellise nähtuse nagu erakuulutuste minek internetti.“
„Me oleme teinud suuri vigu, aga tuleb välja, et konkurendid on teinud veel suuremaid – suuremat osa ajakirjanduses 25 aastat tagasi alustanud omanikest ei ole enam turul,“ lisas Luik.
Ka Delfi ostuga tekkinud „sillast“ on Ekspress Grupp end Luige hinnangul välja keeranud.
„Laenud, mida me oleme võtnud Delfi ostuks ja mida väga paljud pidasid veaks, on teinud meist Baltikumi suurima internetimeedia ettevõtte. See lennutab ka meie tekste – näiteks Ekspressi tekstid saavad rohkem lugejaid kui teised tekstid Eestis, kuna neid toetab Eesti suurim portaal Delfi.“
Eesti Ekspress algusaegade tähelennust rääkides tõmbas Hans H. Luik paralleele selle ja praeguse Äripäeva vahele.
„Äripäeval on väga head ajad. Oma suhteliselt napi tiraaži ja väikese toimetuse kohta nad on teinud väga head tööd. Tubli kollektiiv, kes teeb äriajakirjandusele isegi komplimendina mõjuvat ühiskondliku tähtsusega uurivat tööd.“
Schibstedi kontserni lahkumist Balti riikidest peab Luik aga kahetsusväärseks.
„See on kõige nupukam, digitaalsem ja ettevaatavam pressifirma Läänemere ümbruses. Lisaks rahvusvahelisim, noorim. See, et nemad Eestist ära läksid, ei ole hea märk meie turu kohta.“
Kirjastaja võiks olla avalikkuse ees aktiivne
Ärimehi, kes tahaksid oma raha meediasse paigutada, on Luige sõnul endiselt palju.
„Segu auahnusest ja soovist ühiskonnas kaasa rääkida toob meediasse uskumatuid tegelasi. Näiteks Nelli Teataja, mille investorite hulgast käib läbi omaaegse Hansapanga asutajaid ja teisi väga rikkaid inimesi. Meedia tundub olevat sexy.“
Kui aga juba meedias kanda kinnitada, siis võiks kirjastaja Luige arvates ennast ka avalikult väljendada.
„Et teataks, millised poliitilised, millised sotsiaalsed vaated tal on; mida temast võib loota, kui tihti ta vaated muutuvad. On hea oma analüüsi või oma kirjatükke rahva ette tuua, olla avalik persoon – ega tegelikult avalikumat tegijat kui ajakirjandus ei olegi.“
Rahvusringhäälingu rolli ühiskonnas peab Luik oluliseks.
„Rahvusringhääling oma tugevuses – analüütilised saated, koolitussaated, looduskaitse ja kultuur – on hästi hea tasakaalustav jõud. Me näeme mõnda riiki, kus on rahvusringhääling nõrgem – näiteks ka Läti – kus kommertsmeelelahutus võtab nii tuurid üles, et muud enam ei saa – just nagu rahva meel ainult lahutamist nõuakski (mis ei ole nii). ERR ajab õiget asja, tegi õigesti, et loobus raskesti köetava ja jahutatava klaasmaja ehitamisest Tondile. Ma arvan, et seda raha peaks rohkem panema väliskorrespondentide peale jne.“
Samas möönab Luik, et ei mõista avaõigusliku meelelahutuse vajadust.
„Ma arvan, et meelelahutusega saavad eraettevõtted küll hakkama. Rahvusringhäälingul peaks olema tõsised eesmärgid.“
Toimetaja: Rain Kooli