Tartus avati Rahvusarhiivi peahoone
Tartus avati täna pärast seitse aastat kestnud planeerimist ja ehitust Rahvusarhiivi uus peahoone Noora. Riigiarhivaar Priit Pirsko tõdes avamispeol, et Noora ehitusega loodi Eesti uurijatele ühed Euroopa moodsamad võimalused.
Noora on Eesti kirjaliku mälu kodu ja nii said koos Noora valmimisega väärikad hoiutingimused nii riiklikult tähtsad dokumendid kui ka koduloolised arhivaalid, ütleb riigiarhivaar Priit Pirsko, "Aktuaalse kaamera" vahendusel.
"Noora on Eesti riigi ja ühiskonna mälu. Valdavalt küll kirjalik mälu, aga mitte ainult kirjalik mälu. Ehk siis mälu, mis hoiab Eesti riiki ja ühiskonda püsti nii, nagu iga inimest hoiab mälu püsti. Kui arhiivi ei oleks, siis riik ei suudaks normaalselt toimida," ütles Prisko.
Eesti Rahvusarhiivi kogudesse üle Eesti kuulub ligi üheksa miljonit arhivaali 13. sajandist tänapäevani. Ehkki enamik Rahvusarhiivi arhiivikülastusi tehakse digitaalselt, on Pirsko sõnul uurijatel vaja ka füüsilisi arhiive ja uurimissaale.
"Kui me nüüd mõõdame neid koguseid, kui palju me oleme jõudnud lõppude lõpuks 80 arhiivi riiuli kilomeetrist tänaseks päevaks digiteerida, siis see jääb kuhugi kahe protsendi kanti. Nii et uurija, kes on põhjalik uurija, vajab ka puhtfüüsiliselt juurdepääsetavat arhiivi uurimissaali," sõnas Prisko.
Rahvusarhiivi kasutusosakonna juhataja Tõnis Türna sõnul ei peaks arhiivi tulemist pelgama ka näiteks enda perekonnalugu uurida soovivad inimesed. Arusaamine, nagu arhiiv oleks suletud asutus ning vaid teadlastele suunatud, on möödanik, ütleb Türna.
"Kõik, kellele see algus tundub raske ja tahaksid ikka arhivaarilt abi küsida, on alati teretulnud siia. Oleme lahti esmaspäevast reedeni, kedagi tagasi ei saadeta," julgustas Türna.
Tartu ülikooli arhiivinduse professor Aadu Must ütleb, et Noora on Eesti arhiivinduse uus kodu ja nii ka loomulik osa Eesti ajaloo mõista püüdmisel.
"Selleks, et saaks ajalugu uurida tõsiselt, faktiliselt, mitte kontrafaktiliselt, nagu praegu hakatakse rääkima, et võibolla kui ma mõtlen, et viinamari on õun, äkki ta ongi siis õun. Selleks on ajalool vaja arhiivi. Selles mõttes on ta rahvuskultuuri, meie riigi tõeline pidupäev," ütles Must.
Toimetaja: Aleksander Krjukov