Ametist lahkuv võrdõiguslikkuse volinik: kõige raskem oli eelarvamusi murda
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Mari-Liis Sepper lahkub tänasest ametist ning temalt võtab homme tööjärje üle uueks volinikuks valitud endine IRL-i poliitik Liisa Pakosta. Ametist lahkuv volinik Sepper tunnistas, et Eesti inimesed on traditsioonilistes soorollides endiselt kinni ja seetõttu oli tema töö kõige raskem osa just võrdõiguslikkuse temaatika suhtes tekkinud eelarvamuste murdmine.
Mari-Liis Sepper asus soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ametisse 2010. aastal. Ta ei kandideerinud voliniku kohale teiseks ametiajaks, sest soovib järgnevatel aastatel pühenduda akadeemilisele tegevusele, vahendasid ERR-i teleuudised.
Samas on ta kinnitanud, et jätkab tegutsemist inimõiguste ning naiste ja meeste võrdsete võimaluste edendamise.
Sepper: eestlaste seas valitsevad endiselt traditsioonilised soorollid
Ametist lahkuv soolise võrdõiguslikkuse volinik tunnistas ERR-i raadiouudistele, et Eesti inimesed on traditsioonilistes soorollides kinni. Ta lisas, et suhtumise muutmiseks on vaja tõsta inimeste teadlikust, samas järgmisel aastal kaotab praeguse seisuga töö pool võrdõiguslikkuse voliniku kantseleist, sest lõpevad Norra abirahad.
Sepperi sõnul on tema töö juures kõige raskemaks osutunud inimeste eelarvamuste murdmine. "Selline klassikaline näide on uuring, mille käigus mõõdetakse Eestis perioodiliselt võrdõiguslikkuse monitooringuga inimeste hoiakuid ehk kuidas inimesed suhtuvad võrdõiguslikkuse põhimõttesse, kas nad näevad naisi rohkem riigikogus ja kas nad peavad naiste võrdset tasustamist oluliseks ja nii edasi," selgitas Sepper.
Lahkuva voliniku andmetel on eestlase hoiakud üsna sarnased Skandinaavia elanike hoiakutega. "Aga kui küsida midagi väga konkreetset, näiteks milliseid teadmisi ja oskusi oma pojale õpetate ning milliseid tütrele, siis seal on näha päris suuri erinevusi," nentis Sepper. Ta lisas, et tüdrukute puhul peetakse oluliseks toidu tegemist ja enda eest hoolitsemist puudutavaid oskusi, kuid ei nähta seda, et tänapäevase tehnikaga ümber käimine peaks olema kõigi oskuste hulgas.
"Sellistes küsimustes on näha, et Eesti elanike hulgas on selliseid päris traditsioonilisi ettekujutusi, mida üks mees või naine peaks tegema ja milline ta peaks olema," nentis ametist lahkuv võrdõiguslikkuse volinik.
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik on sõltumatu asjatundja, kes tegutseb võrdse kohtlemise ja naiste-meeste võrdõiguslikkuse edendamise nimel. Üks olulisemaid voliniku ülesandeid on nõustada ja aidata inimesi, kes kahtlustavad, et neid on diskrimineeritud.
Toimetaja: Greete Palmiste, Allan Rajavee