Pärnu Haigla nõukogu otsustas juhatuse ametisse jätta
Pärnu Haigla nõukogu otsustas kolmapäeval jätta haigla juhatus ametisse hoolimata selle liikmete suhtes meedias ilmunud kriitikast.
"Nõukogu pidas pika ja sisutiheda arutelu Pärnu Haigla juhtimisest ning asus seisukohale, et kuigi juhtkonna liikmete tegevuses on olnud eksimusi, saab nõukogu juhatust usaldada oma suuniste elluviimisel ja Pärnu Haigla kui organisatsiooni tugevdamisel. Nõukogul on Pärnu Haigla juhatuse suhtes täna usaldust märgatavalt rohkem kui kahtlusi. Juhatus saab kohustused ning võimaluse jätkamiseks," ütles Pärnu Haigla nõukogu esimees Enn Raadik pressiteate vahendusel.
"Nõukogu möönab, et Pärnu Haigla on saanud olulist mainekahju. Samas on nii juhatus kui ka nõukogu võtnud ette asjakohaseid meetmeid, et kriitika all olevates valdkondades selgust suurendada ning vähendada võimalusi eksimuste mittemärkamiseks," lisas Raadik.
Haigla nõukogu ootab juhatuselt senisest tõhusamat riskijuhtimist. Sealhulgas andis nõukogu ülesande koostada IT-riskianalüüs ja riskide maandamise kava.
Nõukogu rakendab senisest enam kontrolli Pärnu Haigla erinevate juhtimistegevuste ja otsuste üle ning ootab juhatuselt koostöö ja infovahetuse parandamist nõukoguga, teatas haigla pressiesindaja.
"Arutasime nõukogu koosolekul läbi meile esitatud töörühma aruande. Töörühm asetas nõukogu ette 17 teemat, mille osas osaliselt tehti ettepanekuid ja osaliselt anti soovitusi koos lahendusvariantide väljapakkumisega. Kõik olulised teemad said aruandes käsitletud ning Pärnu Haigla nõukogu andis juhatusele terve rea ülesanded. Nõukogu korraldab oma töö edaspidi osaliselt ringi, suurendades nii kontrolli kui ka juhatuse nõustamise funktsiooni,“ ütles Raadik.
Nõukogu kaalub ka siseauditi funktsiooni rakendamist sihtasutuses ja täiendab auditikomitee koosseisu. Auditikomitee sai ülesande korraldada koostöös audiitoriga täiendav kontroll hangete ja lepingute osas. Nõukogu pidas täna vajalikuks korrata, et haigla ressursside kasutamine peab toimuma ainult ja üksnes haigla huvides.
Nõukogu otsustas kehtestada haiglale sõidukite soetamise kriteeriumid ja selguse huvides määrata juhatuse liikmete sõidukite soetamisele rahaline ülempiir. Muu hulgas otsustas nõukogu vaadata koostöös asutajaga üle ja ajakohastada SA Pärnu Haigla põhikirja.
Postimees kirjutas veebruaris, et Pärnu Haigla töötajad on käinud haiglajuhi Urmas Sule kodus tegemas erinevaid majapidamistöid - näiteks elektritöid. Sule ütles selle kohta "Aktuaalses kaameras", et kui keegi käiski teda kodus aitamas siis oma vabast tahtest ja raha selle eest keegi saanud ei ole.
Teine haiglat tabanud skandaal puudutab laoarvestuse puudujääki. Nimelt avastas haigla majandusmaterjalide laost puudujäägi, mis Postimehe andmetel oli kokku 36 000 eurot, Urmas Sule sõnul aga 28 000 eurot. Haigla juhatus ei pöördunud aga toona politsei poole, varguse tekkinud kahju kirjutati kuludesse.
Varasemalt on meedia tähelepanu pälvinud ka Sulele ametiauto soetamine selle silmapaistvalt kõrgete nõudmiste tõttu.
Samuti on meedias kajastatud haigla juhatuse liikme Jan Põlluste tegevusi, milles on nähtud eetilisi möödalaskmisi. Postimees kirjutas, et mullu näilise konkursiga Pärnu haigla juhatuse liikmeks saanud Põlluste kiirlaenuäri pankroti üksikasjad paljastavad JOKK-skeemi: pensionäride antud laenud kirjutati korstnasse, kuid laenukontor jätkas tegevust sama kaubamärgi all Põlluste abikaasa juhtimisel.
Allikas: BNS