Harku kinnipidamiskeskuse juhataja: kultuuriruumide vahelist konflikti tuleb tõsiselt võtta, kuid pime viha sellel puhul ei aita
Pagulaste vastuvõtmise ja aitamisega seotud kitsaskohtade puhul ei tohiks alahinnata kultuurilist konflikti, mida põhjustab peamiselt islamikultuuri taust rõhutas Harku kinnipidamiskeskuse juht Pärtel Preinvalts. Samas märkis ta, et Euroopasse jõudnud põgenike masside puhul üldistuste tegemine on ohtlik tee.
Pärtel Preinvaltsi ütles saates "Kahekõne", et erinevaid teid pidi Euroopasse jõudnud põgenike masside puhul, on üldistuste tegemine väga libe tee. "Kahetsusväärne on see, et nendest samadest konflikti piirkondadest pärit inimesed kasutavad ära legende, mis justkui võiks neile anda aluse saada varjupaika, kuid tegelikult see ei ole nende legend," nentis Preinvalts.
Harku kinnipidamiskeskuse juhataja sõnul võivad varjupaigataotlejad rääkida hoopis teise inimese lugu, mis teeb kogu Euroopa menetlejate, kes peavad välja selgitama need, kes väärivad kaitset, töö äärmiselt keeruliseks.
"Fakt on see, et konflikti piirkondadest pärit inimesed on piinatud ja näinud väga palju surma ning nende tagasisaatmisel ootab neid kannatuste jätkumine, siis nende inimeste puhul on varjupaiga andmine äärmiselt vajalik," toonitas Preinvalts.
Samas liigub põgenikega koos suur hulk inimesi, kelle puhul on varjupaiga andmise vajadus on väga suure küsimärgiga. "Varjupaigamenetluse puhul on kõige tähtsam inimese legendi vastavusse viimine mitte ainult tema päritolu riigiga vaid ka täpsema piirkonna või näiteks linnaga. Samuti peame välja selgitama, mis on inimese religioosne, etniline ja kultuuriline taust," rääkis Preinvalts.
Seega peavad menetlejad kindlaks tegema, kas reaalsed faktid vastavad inimese legendile. "Need asjad koosnevad väga väikestest kildudest, mistõttu me viime läbi keele-, vanuse- ja terve rea teisi ekspertiise, mis kogumina peaksid tõe välja selgitama. Seetõttu on varjupaigamenetlus pikk ja põhjalik protsess," sõnas Harku keskuse juhataja.
Kultuuride konflikti ei tohi alahinnata
Kuid pikk ja põhjalik protsess tähendab, et Harku kinnipidamiskeskuses peavad õlg-õla kõrval elama inimesed, kes tulevad Eestisse väga erinevatest maailmajagudest ja kultuuriruumidest, mille omavahelised kokkupõrked võivad tekitada konflikte nii kinni peetavate vahel kui ka põhjustada ohtlikke olukordasid Harku keskuse töötajatele.
"Kui ametniku antud korraldus on seaduslik ja see antakse olukorras, kus ametnikul on selleks õigus, kuid inimene sellele ei allu, siis on ametnikul õigus kasutada teatud meetmeid, mille hulka kuuluvad ka jõudmeetmed ja erivahendid," kinnitas Preinvalts.
Samuti nentis Harku keskuse juht, et taolised kultuurilised kokkupõrked on väga tõsine teema.
"Kui me räägime koraanist ja prohveti tavadest, siis ilmselgelt võivad olla inimesed, kes järgivad neid traditsioone väga tõsiselt, kuid need ei pruugi olla kooskõlas ei meie korralduste ega korraga," tunnistas Preinvalts, kes ütles, et kinnipidamiskeskuse töös peabki taoliste kultuuriliste kokkupuudete ja vasturääkivustega arvestama.
"Meil on Eestis lihtne, sest selliseid inimesi on vähe ja pigem kohtuvadki nad keskuses, kuid kui me räägime Euroopast üldisemalt, kus kogukonnad on suured, siis sellise kultuuritaustaga inimesed ei pruugi jagada samu vaateid, millega eurooplased on harjunud," tõdes Preinvalts.
Islami taustaga inimestel on keeruline omastada euroopalikke väärtusi
Ta märkis, et kui inimesed, kes tulevad islamikultuurist, soovivad üle võtta euroopalikke väärtusi, siis tähendab see paraku teatud islami põhimõtetest loobumist.
"Seejuures pole küsimus selles, kas nad loobuvad mingist kultuurikillust, vaid see võib tähendada, et nad peavad loobuma sellest, mis neil on koraanis kirjutatud ja sellest, kuidas prohvet käitus," sõnas Preinvalts.
Tema hinnangul ei tohiks usulist konflikti kergelt võtta. "Meie pigem sekulaarses ühiskonnas ei ole kirik väga tihedalt seotud kultuuri ega poliitikaga, kuid islamis on religioon, kultuur ja poliitika üks ning neid on praktiliselt võimatu lahutada ning selle pinnalt on konflikt kerge tekkima," märkis Preinvalts.
Olmestress võib viia mässuni
Harku kinnipidamiskeskuses on toimunud ka mässe. Preinvaltsi sõnul on selle taga üldiselt kinnipeetavate omavahelised arusaamatused. "Kui väikesel territooriumil on palju erinevaid inimesi koos, kellest igal ühel on oma arvamus, taust, lugu ja stressifaktorid, mis võivad mõnesid panna ka vägivallatsema, siis on konfliktide tekkimine täiesti loomulik," tunnistas Harku keskuse juht.
Samas pole teravuste tekkimisel ühist nimetajat. "See võib olla olmeline-, käitumuslik- või kultuuriline probleem," märkis Preinvalts, kes lisas, et seda proovitakse lahendada üldiselt sõnadega aga kui üks konflikti osapool räägib vene ja teine araabia keelt, siis võivad hakata pingeid kuhjuma ning need võivad viia füüsilise vägivallani.
"Tõsiasi on see, et pikalt kinni peetud inimesed peavad Harku keskuse ruume enda koduks, kuid on terve rida inimesi, kes pigem võtavad peatuspaika," tõdes Preinvalts.
Inimesed ei tohiks vihata pimesi
Kuid rändekriis pole mõjutanud ainult politsei- ja piirivalveametnike tööd, vaid selle mõju on olnud laiem lõhestades Euroopa avalikkust. Rändekriisist tulenev stress ja negatiivsed emotsioonid on pannud inimesi tegema äärmuslikke tegusid. Näiteks on rünnatud just varjupaigakeskusi.
Pärtel Preinvalts toonitas, et põgenike suhtes ei tohiks rakendada pimedat viha. "See hirm, mis on tulnud teadmatusest, eskaleerub täna vihana," tõdes Preinvalts, kes märkis, et negatiivseid emotsioone oleks vaja kanaliseerida.
"Kui see viha kanaliseeritakse lihtsalt mõteteks, siis on kõik okei, aga kui sellele mõttele pannakse juurde füüsiline ja käegakatsutav pool ehk kui hirm kanaliseerub vägivallaks, siis võivad need inimesed pärast kahetsevad," nentis Preinvalts.
Toimetaja: Allan Rajavee