Madise: suurem peaministri võim tähendaks koalitsioonivalitsuse lõppu
Õiguskantsler Ülle Madise kommenteeris koalitsiooni plaani suurendada peaministri võimu ja märkis, et see võib tähendada koalitsioonivalitsuse lõppu.
Madise rääkis, et seal võidakse probleemiks pidada asjaolu, et justkui asjad ei liigu või olulised otsused jäävad venima. Ta tõi välja Eesti Koostöökogu analüüsi, mille järgi on sellel kaks põhjust.
"Üks põhjus on koalitsioonivalitsuse olemuslik põhjus. Kui keegi koalitsioonipartneritest on mingisugusele teemale lihtsalt vastu, et siis see asi ei liigu. Isegi siis kui on koalitsioonilepingus kokku lepitud, et näiteks erakoolide rahastamise osas teeme mingisugused otsused ja kui nüüd tekib ikkagi selge erimeelsus, siis ma kardan, et kui peaminister surub ühe erakonna niiöelda alla, siis see võib tähendada ja ka rahvusvahelises praktikas pigem tähendab koalitsioonivalitsuse lõppu," ütles õiguskantsler.
Teise põhjusena nimetas ta, et ministeeriumid ja ametnikud ongi objektiivselt ülekoormatud. "See ülekoormus osaliselt oleks võimalik ka lõpetada, sest asi on prioriteetides. Just selliste asendustegevuse laadi teemadega kiputakse tegelema, selle asemel, et konkreetsete inimeste konkreetne probleem ära lahendada. Kasvõi needsamad pooltühjad kortermajad Kohtla-Järvel," lausus Madise.
Madise: usun, et riigikogus tuleb ministrikohtade teemal tuline arutelu
Ministrite arvu ülempiiri kaotamise kohta ütles ta, et kõigepealt tuleb selgeks teha see probleem, mida lahendatakse.
"Riigiõiguslikke otsuseid tasub väga põhjalikult kaaluda, sest neil võib olla ka väga kahjulikke kõrvalmõjusid," sõnas Madise.
"Seda, kas ministrite arvu ülempiir seadusest kaotada või mitte, otsustab parlament, sest praegusel hetkel see on vabariigi valitsuse seaduses ja nõuab vähemalt 51 riigikogu liikme poolthäält. Ma kujutan ette, et pigem võidakse riigikogus küsida, kas eesmärk on tegelikult ministrite hulka suurendada ja kas selle tegelik eesmärk võib olla see, et ühtlasi saadakse maksumaksja palgale ühtlasi rohkem poliitilise taustaga ametnikke," rääkis Madise.
Samal ajal on Madise sõnul eri ülesannetega ministrid ka vajalikud, sest kui võtta kasvõi Euroopa asjade ministri koha võimalikku loomist, siis sellised võimalused peaks olema. "Aga ka praegu 15 ministrikoha raames on võimalik selliseid eriministreid luua," sõnas ta.
Madise viitas kõne all oleva plaani veel ühele aspektile, milleks on ministeeriumid seadustest kaotada. "Ma ei välistaks, et riigikogu küsib, kas see toob kaasa rohkem segadust ja kulu või muudab tõesti õiguskorra selgemaks. Fakt on see, et ei peaministri rolli tugevdamist, ministrite arvu ülempiiri kaotamist, ega ka ministrite ja teiste asutuste nimede kaotamist seadusest põhiseadus ei nõua, aga ta ka ei keela seda," selgitas ta.
"Ma usun, et riigikogus tekib tuline arutelu," arvas õiguskantsler. Madise meenutas 2014. aastat, kui kaotati seadustest ministrite nimetused. "Tegelikult tekkis palju kulu ja segadust ja praegugi leiab paljudest seadustest suure vaevaga kokku kirjutatud normid, mis kõlavad umbes nõnda, et "valdkonna eest vastutav minister koodkõlastatult valdkonna eest vastutava ministriga viib selle ja selle valitsusele otsustamiseks"," tõi Madise näite.
Justiitsminister esitles teisipäeval valitsuskabinetile uut valitsemiskorralduse kontseptsiooni, mis näeb ette ministrite arvu ülempiiri kaotamist ja peaministri rolli suurendamist.
Toimetaja: Aleksander Krjukov